12/31/2009

Kuld 2009

Lastes näpuga üle tänavu ilmunud plaatide, olen ma veendunud, et 2009. hiilgas laialt ja mahedalt ning oli minu jaoks muusikaliselt väga hea aasta. Ja seda nii südamele kui ka puusadele. Määrisin kõrvadesse muusikat polkast rockini, soulist dubstepini, tihedat ja sisukat, mesihäälset ning käremeelset. Aastasse mahtus nii sentimentaalseid nukra näoga kaunislaule kui ka karmikoelist biidiakrobaatikat, põnevaid moehullusi ja põrandaalust kraapimist, kuigi ma ei väsi kordamast, et oluline on hea muusika, mitte trendid.
Erinevalt varasemast tunnen ma plaatidega suuremat lähedust. Paari aasta tagused lemmikplaadid jäid kaugeks, kuid tänavu olen nendega kokku kasvanud. Nad on mulle naha vahele pugenud ja minu puudutused on muutnud nad üha soojemaks. Võib-olla on see kodune nostalgia, kuid ma olen kindel, et see pole näiline meelepete, mis järgnevate aastatega kaoks. Pigem muutub ligimeelitav soojus veelgi pühalikumaks.
Kui järgmiselt aastalt midagi soovida, siis seda, et oleks rohkem aega süvenemiseks ja võimalusi muusikaga kahekesi jääda. Ma ei oota mingit uut voolu, mis tõeliselt läbi raputaks. Ma arvan, et järgmine aasta tuleb üllatusevabam, aga ma tahan leida üles need pidepunktid, mida ma aastateks meenutama jään, sest mälestus on naudingu üks vajalikumaid liitlasi. Jah, ma olen seda varem juba öelnud, aga see lihtsalt on nii.
Ma ei taha pikalt kirjutada, see pole praegu oluline. Teen jutlusele kiire lõpu: hea muusika pühitseb kõik abinõud! Olge tublid ja jagage oma leide, sest hea muusika on universaalne. Toogu uus aasta meie parimate muusikasoovide täitumise.

12/27/2009

Pohmell

Mul oli jõulukogunemistest eile nii paha, et suutsin kuulata ainult Scott Walkerit ja seda Fleetwood Maci pala. Ei midagi eluohtlikku, kuid see on üks neist lugudest, mis kõlbab isegi päevasel ajal ebatäiusliku maailma raadiojaamades mängimiseks. Rääkimata siis pohmelli pühast seisundist, kui saab selgeks, et maailm su käsklustele ei allu. Ma kuskilt lugesin, et selle loo salvestamise ajal olid bändiliikmetel mingid suhtejamad. Trummar Fleetwood lahutas, bändi bassimees ja klahvkatüdruk läksid lahku, vokalist Nics lahutas bändi kitarritsikist jne. Täpselt ei mäleta, aga jube tramburai oli - sellest siis kurbloolisus. Corrsi ja Gregoriani mindfuckist ma ei hakka üldse rääkima. Meil on siiski asjalik blogi.

Fleetwood Mac - Dreams



Liiga klants versioon? Kuula siis seda. Võrratu!

12/23/2009

2009. aasta pidepunktid

Dam Funk - Toeachizown (Stones Throw)

Animal Collective - Merriweather Post Pavillion (Domino)

Devendra Banhart - What Will We Be (Warner)

Lone - Ecstasy & Friends (Werk Discs)


Bad Apples - The Autumn People (Seksound)

James Pants - Seven Seals (Stones Throw)

Kurt Vile - God Is Saying This To You... (Mexican Summer)

Hudson Mohawke - Butter (Warp)

Neon Indian - Psychic Chasms (Lefse)

Röövel Ööbik - Ringrada (Umblu)

XX - XX (Young Turks)

Vaiko Eplik - Neljas (Mortimer Snerd)

Grizzly Bear - Veckatimest (Warp)

Washed Out - Life Of Leisure (Mexican Summer)

Atlas Sound - Logos (4AD)

+

Real Estate - Real Estate (Woodsist)
Empire Of The Sun - Walking On A Dream (EMI)
Mos Def - The Ecstatic (Downtown)
Memory Tapes - Seek Magic (Something in Construction)
CFCF - Continent (Paper Bag)
Kotchy - 89 (Civil Music)
Ganglians - Monster Head Room (Weird Forest)
White Rainbow - New Clouds (Kranky)
Mayer Hawthorne - A Strange Arrangement (Stones Throw)
A Sunny Day in Glasgow - Ashes Grammar (Mis Ojos)
JJ - n° 2 (Sincerely Yours)
Antony & the Johnsons - The Crying Light (Secretly Canadian)
Tickley Feather - Hors D`Ouevres (Paw Tracks)
Pearl Harbor - Something About The Chaparrals (Mexican Summer)
Pains of Being Pure at Heart - Pains of Being Pure at Heart (Slumberland)
A Mountain of One - An Institute of Joy (AMR)
Here We Go Magic - Here We Go Magic (Western Vinyl)
Volcano Choir - Unmap (Jag Jaguwar)

+

need kümned ja kümned albumid, mis mul on ununenud ja mida ma pole kuulanud...

12/22/2009

Nite Funk

Unistused saavad teoks. Puhkemuusik Nite Jewel kaisutab Dam Funki ja Ariel Pinki bändi kitarristi Cole M Greif-Neilli. Muusikaspetsid on seda võrrelnud Patrice Rusheni ja Rick Jamesi koostööga aastal 2012. Sõnad on üleliigsed. Puhas kuld nagu öeldakse.

Nite Funk - Gonna Make It


Ja kui sellest jäi veel väheks, siis Xlr8r näitab pilti ka.

12/20/2009

Kohvipaks

Türnpu poiste tunniajane saade Kohvipaks kohalikule netiraadiole Kohviradio. Tsiteerides elavaid klassikuid: "Muss on hea nagu ikka ja kui see on ka emo, siis kes nii ütleb, on homo:)". Saadet saab kuulata siit.

12/19/2009

Kogumik - Eesti Drum´n´Bass vol 3 (Reliis)

Trumm ja bass ei ela ainult ühte elu, mis ulatuks sünnist surmani nagu pikk igav niit. Vahel hüppab ta ühest unenäost teise ja langeb läbi unenägude. Selles uneelus nägi ta und, jäi und nähes magama ja nägi juba järgmist und. See uni on kui karp, millesse mahub teine karp ja sellesse omakorda veel üks jne. Praegu trumm ja bass magab, vanast harjumusest kostab ka klubisaalides. Need on kaks eri und, mis teineteist segavad. Teate seda tunnet, et soovite unenäo ärgates kinni püüda, kuid ei jõua, sest jääte alati hiljaks? Mul on sarnane soov püüda sellelt kogumikult kinni lootus. Plaadi lõpuni kuulanuna tabab mind aga hoop – kaunimad hetked kadusid, kui üks unenägu veel kestis, kuid esile kerkis juba teine, milles ma ärkasin.

Vaata & kuula siit.

12/18/2009

Enne veel

Enne aasta parimate albumite avalikustamist veel üks pärl lõppevast aastast, mis mu nö ametlikku tabelisse ei mahtunud, kuid Gilles Petersoni aastat kokkuvõtva saatega taas meelde tuli. El Michels Affair. Loomulikult. Brooklyni retrofunk hiphopkollide teine täispikk album Enter the 37th Chamber ehk intrumentaalteekond läbi Wu Tang Clani hittide. Kuidas on võimalik, et Shimmy Shimmy Ya mu kahe kõrva vahele ei jäänud? See lugu peaks valgustama ka kujutlusvõime kõige tumedamaid soppe. Või Cream. Jõhker püss. Igatahes.

El Michels Affair - Shimmy Shimmy Ya (vt seda ka)



El Michels Affair - C R E A M (vt seda ka)



Võrratu, kuigi terve album nii reibas siiski pole. Mulle on väga sümpaatne idee sämplipõhine muss nö tagasi keerata, kuid just seda on El Michel Affairi kuttidele kõige rohkem ette heidetud, et nad ei suuda WTC ideed vokaalita edasi anda. Oh hädaja viletsust, aga kuulata tasub.

12/13/2009

Türnpu FM 10

Kevadel kirsside õidepuhkemise aegu salvestatud esimene Türnpu eetrieksitus on saanud järje. Nüüdseks on õhkõrnade õite asemel väljas hingetud ja süngelt mustad raod. Reedel avanesid hingeõied aga Uues Maailmas, kus Türnpu poisid tähistasid juba kümnendat juubelisaadet. Intiimselt, glögi ja verivorstiga. Alguses üsna keevaline ja äkiline rituaal on kümne saatega läbi teinud teatava metamorfoosi. Loodame, et tajute jätkuvat arengukulgu ja jagate meiega neid meeldivaid hetki.

***

12/10/2009

Endless Sunday afternoons

Washed Outi nina Ernest Greene oli just abiellunud, kui luges Prantsuse helilooja Hector Berliozi "Symphonie Fantastique´i" kohta. Tegemist on esimese kuulajateni jõudnud romantilise sümfooniaga, sest ajaliselt küll varasem, Franz Schuberti "Lõpetamata sümfoonia" jõudis kuulajateni alles 1865. aastal. Ernest, kes polnud Berliozi teost kunagi kuulanud, otsustas kujutluse sellest aga lindistada. Tulemuseks on miksteip nimega The Fantastic Symphony. Tänavu paljukõneldud chillwave glo-fi teema. Õnnitleme värsket abielupaari. Kibe! Kibe! Kibe!

1. Arch M – “Bedrm Band at Caf NVA (edit)”
2. The Samps – “Magnetic Thys”
3. Samiyam – “Wrap Up”
4. Toro Y Moi – “Brubek”
5. Koushik – “Homage”
6. Osborne – “Afrika (Bullion Remix)”
7. Iasos – “Inter-Dimentional Music”
8. Jack Nitzsche – “Untitled (edit)”
9. The Khalsa String Band – “Song of Bliss”

12/08/2009

Falling Over

Valner saatis meili, et oleks vaja aasta albumid välja valida. Suht nõutuks võtab. Milleks mäletada seda, mis pole seotud naudinguga? Miks mälestus on naudingu üks vajalikumaid liitlasi? Veidi lapselikult optimistlikku indivärki pärast neid ebaolulisi küsimusi:

The Pains of Being Pure at Heart - Falling Over



Tartu maitse on sellel lool. Trajektooril Pirogov, Rüütli tänav, Ümarlauabaar kõlaks hästi, aga enne peaks peahoones vetsus ära käima. Ümarlauas eriti ei taha, sest ütleme nii, et see pole mingi arengukoostöö ümarlaud. Aga kaader on ehe.

12/07/2009

Vabaduse element???

Võib-olla ilmub järgmisel nädalal aasta parim album, ehk isegi kümnendi tähtsaim plaat. Ma ei tea, aga ma tean, et just järgmise nädala esimestel päevadel ilmub uus Alicia Keysi album The Element of Freedom. Neljas vist juba? Ja mina eeskujuliku naistemuusika (ma mõtlen siinkohal Erykah Badud, Angie Stone´i, Jill Scotti, Jaguar Wrighti jms) austajana pean sellele naistelt-naistele albumile oma näpud taha saama. Naerge, naerge...

Ma ei tea miks, ma pole teda laval näinud, ma ei tea, mida tähendab see tema kuulus sensuaalne esinemismaneer, millest kõik räägivad. Lisaks on mul allergia popmuusika üledisainituse ja pseudomesisuse vastu, aga uus Keys näib mahtuvat minule sobilikku raamistikku. Vähemalt üks lugu. Esimest vihjet Keysi uuest plaadist kuulasin nädalavahetusel Gilles Petersoni viimasest saatest.

Alicia Keys - Dreaming



Jättes kõrvale popvahu tema ümber, oskab see sirge seljaga (raadio)souli-naine vajutada minul vahel õigeid nuppe. Jay-Z – näitan kätega kolmnurka praegu - teeb mõistagi kaasa ka uuel albumil. Aga eks Keys olegi ju produtsentide lihvitud partii?

12/01/2009

Paljajalu

Ei, mina ei ole paljajalu. Mul on jalas villased sokid ning traditsiooniline meditsiin ingveri, sidruni, mee, Jägermeistri ja rõhuvat olemist leevendava kumaariga on tuure kogumas. Võib vaid karta ja samas ka oodata öiseid unenägusid, sest selle televiisori antenn on ammuilma katki. Suht pehme on olla, aga mõtlesin enne minekut jagada Future Timesi poiste meili. Maxmillion Dunbar (Andrew Field-Pickering) ehk pool kooslusest Beautiful Swimmers ja kolmandik bandest Food For Animals on see kabajantsik, kes on paljajalu. Möödunud nädal ilmus tema debüüt EP "Bare Feet", varem on ta välja andnud ühe limiteeritud pressiga 7" ja nipet-näpet asju veel. Plaadipesa Ramp on viimasel ajal üsna positiivselt meelde jäänud. Näiteks nende viimane pomm FaltyDL - Party või mõned Zomby ja Flying Lotuse asjad, kuigi ma olen sellise saundi osas norivalt nõudlik.

Maxmillion Dunbari viimast EPd saad kuulata plaadifirma Ramp kodulehelt (esimesed neli pala, minu lemmik on Wouldn´t Matter)

Over & out, loodan neljapäevaks taas rivis olla.