Intergalactic dance-funk

Modernse funki ajajärk jätkab laiutamist. Kauaoodatud Toeachizowni viis vinüüli pressitud peatükki on jõudnud LAsse ja alates kolmapäevast on neid tellijatele välja saadetud. Rolling Stone kirjutab P-Funkist, G-Funkist, Cybotronist, Prince´ist ja progerokist ning jõuab välja tänapäeva funkernauti Dãm Funkini, kes räägib, kuidas ta lääneranniku räpi asemel hevimetalit, Kissi ja Iron Maidenit kuulas ning tema Duran Durani ja Depeche Mode´i austanud sõbrad teda selle pärast aasisid. Lisaks sellele lubab ta uuel albumil "pipart ja soola" ning paljastab, et ta on ilmselt sel aastal ilmuva Steve Arringtoni albumi produtsent (Dãm teeb taustad ning Arrington kirjutab sõnad ja laulab). Stones Throw boss Peanut Butter Wolf rääkis aga La Weeklyle, et Dãm sõi õhtust meie suure lemmiku Nite Jeweliga ning ka neilt on oodata albumit. Lisaks sellele räägitakse ka monsenjöör Funki koostööst Raphael Saadiqi ja endise Shalamari laulja Jody Watleyga. Lõpetuseks Dãmi video. Good God, mine või lolliks!

Dãm Funk - Speak the Truth

Шалом

Kikuke nägi unes, et varastas Kadriorus püsti pandud kuldsõdurilt käe, peitis selle kotti ja põgenes. Raimond nägi unes, et võitis kasiinos suure summa raha, kuid kasiinot rööviti, ta võeti pantvangi ning liinibussiga sõitnud röövijad lasid ta lõpuks maha. Eduard nägi unes, et ta ärkas unes. Kilu nägi unes unistuste naist, kuid ta ei mäletanud, milline ta välja nägi. Ma ei näinud midagi. Korralik déjà vu, eksole.

Linear Movement - Way Out Of Living

Million Young - Sunndreamm

Selle aasta esimene meeldejääv EP tuleb Ühendriikidest. Taas kord paljukõneldud chillwave glo-fi teema, kuigi ma ise eelistan terminit hilisõhtu puhkemuusika. Kui te olete kalvadose, absindi või mõne muu taolise imejoogi austaja, peaks hüpnagoogiline helilaine teile lõõgastumiseks sobima. Mulle kui suurele kalvadosesõbrale tundub, et taoline muusika ning ujuv siirupjas vokaal suudab kombata nii deliiriumi ja une-eelse seisundi piirialasid, kuid teha ka haakretki unistuslikele Florida paradiisirandadele. Tõenäoliselt on seal sihitult ringi jõlkunud ka Million Young (Mike Diaz), kelle muusika on selle postituse alus. Samas on tema muusika sisu harilikust ilutsevast chill-outist märksa kõikehaaravam - siin on paljude eri stiilide elemente, kihisevaid mullikesi, mida avastada ja endasse imeda. Kummaline muusika - ma olen seda kuulanud nüüdseks juba poolteist aastat, aga pole sellest veel aru saanud. Tundub küll käega katsutav ja silmaga hoomatav, kuid siis kaovad helid vabalangusse ja sa oled oma mõtetega üksi. See on nostalgia, mida pole kunagi olnud, saamata jäänud kallima kaisutus või udune unehägu. Mulle tundub, et kogu selle kaasahaarava absurdi ja kummalise chillwave´i futuhaiguse juures tuleb jälle pöörduda nende küsimuste poole, et miks maalidel on raamid ja raamatu kujundus on nii oluline. Aga võib-olla pole see üldse oluline.

Esmalt kaks näidet:

Million Young - Hammock
Million Young - Sunndreamm

ja kui meeldis, siis ka tasuta allalaaditav EP.

Put your head on my shoulder

Ma lugesin mingit möla selle kohta, kuidas kunstnik uhkeldas kahe võiduga: ta oli täiesti vaba ja täiesti ühesugunue kõikide teistega. Miskipärast mõtlesin pikalt sellele loole ja nägin teatud seaduspära. Samas peas on vastakad tunded. Aga lugu on mulle alati meeldinud, mõnel eluetapil katab ta end mõneks ajaks unustusega, et siis veelgi võimsamana välja karata. Kindlasti on see üks neid palasid, mis oli eriline ja kõlab ka praegu oluliselt.

10cc - I´m Not In Love

Kui teile lugu meeldis, siis kuulake ka seda miksi. Ma jalutasin üks päev Lasnamäe vahel ringi, vaatasin elektrikaid üle ja see mikstuur mängis mu peas. Klappe mul pole, aga see on mõnus tunne, kui saad olulisi lugusid enda peas ette mängida.

Coma Cinema

Hiljuti oma debüütalbumi “Causers of This” välja andnud Toro Y Moi´l on sõber. Tema nimi on Matt ja ta identifitseerib oma loomeelu Coma Cinema nimega. Minu teada on nad pannud selle nime Joy Divisioni loo Komakino järgi. Coma Cinema salvestatud magamistoadisko esikalbumi "Baby Prayers" saab tasuta kõrvaklappidesse tirida siit. Enne kui otsustate, võite maitseks kuulata/vaadata üht palukest:

Coma Cinema - Flower Pills

Vegetaatsio

Kohtasin eile vanalinnas ühte kinnisilmi räppivat keskealist bomži, keda ma tahtsin Tartusse peole kutsuda. Meelitasin teda raha ja naistega, aga ta räppis aina edasi ning ei võtnud vedu. Mõtlesin, et kui võtan abiks raudse loogika ja talle baaris läkerdise välja teen, siis ta hakkab inimese moodi rääkima, aga ta visati kõrtsist välja. Kahju, ta olnuks ideaalne verbaalne vahenali Melodroomil ja ilmekalt rõhutanud seda, mida me Tartust arvame. Nüüd peab vist Mihklile paruka ja kitarri muretsema või võtku mind kurat nii eest kui tagant Ottleplandile helistama. Aga ma oleksin väga tänulik, kui te annaksite mulle vihjeid mõne sarnase elugeeniuse, laivartisti või muusikalise loomekollektiivi kohta. Pange kommentaarina või saatke meil. Mõttetalgud alaku!

Walter Jones - I´ll Keep On Loving You

Teddy Pendergrass 26.03.1950—13.01.2010

Harold Melvin & the Blue Notesi laulja Theodore "Teddy" DeReese Pendergrass on läinud. Head teed.

Teddy Pendergrass - Love TKO

Gentle persuasion

Mul on üks sõber, kellel on sõber, kes on sünnist saati pime. Aga ta käib tihti kinos. Mis seal huvitavat on, mina küll aru ei saa, aga näed, käib. Need on keerdkäigud tänu millele on maailmal kolmemõõtmeline sügavus ja milleta elaksime sirgjoonelises või hoopis kolmnurkses maailmas. Lisaks sellele on teadvuse pimedad nurgatagused, kus on samuti võimalik hiilida. Tee sinna on kerge, kuid seal on väga lihtne eksida ja tagasi tulek on veelgi raskem. Teatud maani võid sa sinna sisse minna. Ja võid sealt jälle välja tulla. Kui ainult ettevaatlik olla, eks. Aga kui teatud punktist edasi lähed, siis sealt enam tagasi ei tule, sest tagasiteed on võimatu leida. Nagu metsa läinud Hans ja Grete. Ma käisin ühel retkel, võtsin kaasa selle loo. Pilti käigust pole kahjuks panna, samuti on lugu ilma nime ja siltideta, kuid seda suurema veenmisjõuga.

DJ Fiskars - Pro Touch (2005)

DJ Anonymous pani üles oma semu DJ Fiskarsi miksi, mis ka minu enesetunnet aastate eest kõditas. Keedis diskensist, 80ndate biidist ja elurõõmust täpselt mõõdetud vahekorras, mis pühapäevatunde eemale peletab. Ihan parhaita mun mielestä! Haprad hinged ja kehad, kellel tänane päev vahele jääb, kogunege salaaeda.

Krystal: After The Dance Is Through
The Aleems: Confusion
Barbara Mason: Another Man
Royalle Delite: (I'll Be A) Freak For You
Lemelle: A Man Like You
Intrigue: Fly Girl
Yvonne Cage: Garden Of Love
Lace: Can't Play Around
Deodato: Keep On Movin
Rick Smith: (We Should Be) Lovers
Game: Gotta Take Your Love
BB&Q Band: All Night Long
Curtis Hairston: I Want You (All Tonight)
Sunrize: Come And Get Your Lovin
Kashif: Stone Love
Mike McCray: Bring Your Love Back
Attitude: Love Me Tonight
Gong's Gang: Gimme Your Love Instrumental
Arnie's Love: I'm Out Of Your Life

1968

Olen enese pilla-palla laialivedelevad osad uuesti kokku kogunud, mis tähendab, et aeg on minna Tartusse. Mõni lugu on suutnud ka mu mootori taas tööle panna, tõsi, seda vaid madalatel pööretel. Kuskil päikeselaigus oleks tore aeleda ja eluvaim sisse puhuda, aga see lugu kõlbab ka. Ma olen üsna kindel, et ühest küljest on see meie trendivooludest kõrvalehiiliva ja ütleks lausa, et vanamoodsa blogi kõige vanem pala. Kuid seda lugu unustus endale ei võida, kui palju aega ka ei mööduks ja mis ka ei juhtuks. Samas on see duett minu hinnangul üsna lähedal tänapäeva lo-fi esteetikale ja võib ainult arvata, mida Ariel Pink sellest arvaks, kui paavst tema loo hukka mõistaks. Aga see on juba täitsa teine lugu.

Serge Gainsbourg & Birgitte Bardot - Bonnie & Clyde (Good Bonne Version)

Stones Throw Podcast #54

“Indian” - Baffo Banfi
“More More More” - Ray & His Court
“You Really Turn Me On” - Prophet
“War” - Bruce Haack
“Between Righteousness” - Ed N. “Sted
“I Pity Inanimate Objects” - Godley & Creme
“Remind Me” - Patrice Rushen
“Ba-benzele” - Brian Eno & Jon Hassell
“Superlady” - Jeff Phelps
“Piano Instrumental” - Joe Meek
“Siren Shallows” - Iasos

Loe täpsemalt siit, kui allalaadimisega on jama, siis mp3 leiad siit.