Uusnooruslased, nende sõbrad ja toetajad saadavad 2010. aasta ära Tartus vanas Greifi trükikojas, kus täna avab uksed klubi Print. Enne kisa-kära, kirinat-kärinat, saluuti ja lindilõikamist toimub pidulik dinee, kus pakutakse mahlaseid koibi ja joovastavaid märjukesi. Hiljem leiab samas kohas aset transvaal, kus plaate mängivad kodanikud Sol1st, Raadz, Louie Gigolo, Diskomärt, Vibukybar, Tuljak ja Niehkna. Facebook. Astuge läbi.Viimase Türnpu saate võtab kokku see veidi pikem kui kolmeminutiline klipp. Saate sünni ilu, vaev ja pisarad salvestatuna läbi veebikaamera objektiivi kumera läätse. Palume lahkesti vaadata.
Üks sõber küsis mu käest kunagi, kui ma veel Tartus elasin, et miks ma Tartut vihkan. Vastasin, et vihkan Tartut, et seda armastada. Kui kõik nädalavahetused oleksid sellised nagu eelmine, poleks see vajalik. Pinget saab luua ka teisiti ning hoida muude vahenditega, kui tugevate emotsioonidega ja tabude rikkumisega. Ilmselt on tekkinud mingi reaktsioon, mis võimaldab sealsetele tegelastele kaasa elada. See kord andsid oma panuse ka esmakordselt Emajõe kaldal salvestatud Türnpu FM, saates muusikat valinud Džässiklubi süda Robert Laursoo jt toredad kaasamõtlejad ja -kulgejad.
НИИ Косметики on Vene bänd, mis jõudis minuni tänu Areeni ja Postimehe aasta albumi autorile Ariel Pinkile. 1984. aastal bulgakovlikus Moskva keldriurkas Mihhail "Мефодий" Jevsenkovi eestvedamisel ebaseaduslikku (sest artistid pidid olema registreeritud) tegutsemist alustanud kultusbänd võiks eesti keeles tähendada Teaduslikku Kosmeetika Uurimisinstituuti. Hea nimi! Nüüdseks on nende obskuurne ja omakõlaline lo-fi ületanud riigipiirid, mis näitab, et muusika ei järgi geopoliitilist kaarti ja seda vajatakse kõikjal. Internetis nende kohta taustainfot otsides lugesin, et nende laivesinemised meenutasid rohkem üle käte läinud bakhanaaliaid kui kontserte selle traditsioonilises tähenduses. Mistõttu pole üllatav, et pahatihti lõpetas nende esinemise KGB sekkumine. Soovitan kuulata nende lugusid ka tuubist, "Счастлив" on ehe näide, miks Ariel Pinki "Before Today" ei peaks olema aasta album 2010.
НИИ Косметики - Верю
Sel neljapäeval toimub Genialistide klubis tantsuõhtu, mis otsib piiri viljaka jazzipinnase ning sellest irdunud elektrooniliste helisfääride vahel. Facebookis.
Sel laupäeval (18.12.2010) toimub Genialistide klubis (Lai tn 37 taga, Tartu) järjekordne Müürilille jõulutäika. Vanakraami, riidehilpude ja muu teise ringi pudi-padi vahele püstitame ka oma Plaadiparadiisi staabi. Ehk lubavad riidekappides (kahtlemata vajaliku) puhastuse teinud neiud meil oma tagasihoidliku nurgakese peamiselt vinüülide ja ka mõne laserheliplaadiga sisse seada. Algab kell 12.00 ja plaate saab kuulata ka. Omalt poolt luban juba praegu müügis olevatele plaatidele veel lisa leida. Muu hulgas on võimalik soetada ka näiteks plaati, kus peal on selline lugu:
Noorsand pildil peaks olema Boris Becker, kolmekordne Wimbledoni tenniseturniiri võitja ja endine valgepalli maailma esireket. "Piltlikult öeldes ma sõin tennist ja magasin temaga. Kogu aeg," on ta oma karjääri kohta öelnud. Miljoneid maksma läinud Beckeri salaseksist kapis ma parem kirjutama ei hakka, kuid 80ndatel tema auks valminud lugu on täitsa äge.
4. detsembril käis äike üle Eesti suuruselt teise linna, ja õhk muutus mahedaks ning hing sulas nagu lahti. Möödusin VI mikrorajoonis üheksakorruselisest hiidmajast, mille akendest peegeldus äikesevalguse helkjas sära. Maja oli tumm, kusagil ei olnud ainsatki hingelist, ainult dressides mees sörkis oma koeraga mu kannul, ja tagasi vaadates nägin, et tema koer oli vajunud sügavasse lumehange. Hüppasin üle hangetunud ukseesise ja kadusin salapärasesse majja.
Plaadisõbral Martin Jõelal (vt ka tema blogi: heliplaadistuudio.blogspot.com) on palju parem nina leidmaks täikadelt, taaskasutuskeskustest, kirpparitelt, sekkaritest ja teistest veidratest urgastest muu kola hulgas ka häid plaate. Ja nende eest ei tule välja käia hingehinda, mis tähendab, et hiljem saab üüri õigeaegselt tasuda ja sirge seljaga toidupoodi sammuda, kuna rahakott ei pigista. See selleks, mina sain temalt plaadivahetuse käigus vinüüli, mida olen juba kaua jahtinud. Ja vahetus kui selline on üldse tänuväärne nähtus, kuna rahaga on tobe vehkida ja see võimaldab vabaneda asjadest, mida tingimata vaja pole. Tänusõnad Martinile! Kuulake ka eelmise nädala Jazzitupi, kus ta oma plaadiotsinguil leitud idabloki jazzi tutvustas. Väärt kuulamine. Nüüd siis see lugu:
