Tippsport

Seejuures juba enne starti tabas eestlasi natuke ebaõnne, kui Kaarel Nurmsalut asendanud Han-Hendrik Piho pani end soojenduseks liiga paksult riidesse ja Karl-August Tiirmaal ei õnnestunud enne starti tualetti külastada.

Don Carlos - Alone

Roy Ayers – Lots Of Love

Vinüül on mõnus formaat! Konkreetne asi midagi käes hoida ja millele sadade kuulamiskordadega talletatud autentse krõpsu ilu on võimatu unustada. Vinüüli riiulist võtmine ja mängijale asetamine on elamus omaette. Tõsi, end mõnusasti diivanile seadnuna on vahest üsna tüütu püsti tõusta, et vinüülil poolt vahetada. Aga selle lumm ei kao kusagile.

Prohvetiks ja legendiks peetava vanapapi jumal-teab-mitmenda albumi vaod on minu plaadimängija nõelaga kohtunud lugematu arv kordi. Ja kindlasti kohtuvad edaspidigi. Selles pole mingit kahtlust! Miks? Sest see tekitab minus tunde, nagu koosneksin õhust ja valgusest. Tundub imelik? Ja võib-olla ongi, aga just sellise õndsa tunde suudab see veidi rohkem kui 30-sentimeetrise läbimõõduga õhuke plaadike minus tekitada.

Üks kord lootsin tööl olles sellest tundest toetust otsida. Panin klapid pähe ja digialbumi mängima. Pettusin. Ma pole tüüp, keda soositud formaadi puudumine takistaks muusikat kuulamast ja, kellele audiofiilide jutt ülekompresseeritud muusikast üleliia korda läheks. Aga ometi ei kõlanud see õigesti.

Ma olen selle veidrast taaskasutuskeskuse urkast leitud plaadi lõhnaga harjunud. Selle kolletunud ümbrisega plaadile sööbinud veidi kopitanud hõng tekitab minus armsa nostalgilise meeleolu. Mõistusesse trügivad kohe mõtted sellest, kuidas liikusin sihitult mööda Helsingi vaikseid linnatänavaid kaasas pudel Karhu õlut ja päts Balti jaama turult kaasa ostetud rosinasaia. Ja nüüd aastaid hiljem avastan end ikka olukorras, kus vahin seda plaati kuulates hämmastunult lakke. See plaat eritab rahu, tüünust ja enesekindlust ning ma naudin iga selle nooti kui täiuslikku mõttetera.

Mulle meeldib seda plaati ja üldse muusikat kuulata nii, et ühtki mõtet enam peas ei keerle. Siis võib tunda, kuidas keha muutub kaalutuks ja raputab end reaalsest maailmast lahti. Mõningad tunded jäävad elu lõpuni alles, ma loodan, et see on üks neist.

Roy Ayers - Everybody



Roy Ayers - Chicago

Reggae beat goes on

Vaba päev. Ees ootab pikk jalutuskäik. Pleieris nelja tunni jagu reggaet, kaasa arvatud need kolm discovõtmes reggaetõlgendust. Bump, bump heads are gonna flip.

Sandra Reid - Don't Tell Me, Tell Her



Family Choice - Reggae Beat Goes On



Jennifer Lara - I Am In Love (Pitched Edit)

Slaavi tümakat

Jutt pole Deniss Gutsko romaani "Venekeelne" peategelasest, noorsõdur Dmitri Vakulast. Kui viimane püüdis, Kalašnikov käes, tagada rahu intensiivselt laguneva Nõukogude impeeriumi territooriumil, siis meie Vakula käib mööda maailma raskeid plaadikotte tarides. Kuigi tänapäeval saab ka märksa kergemini hakkama. Ja kui Gutsko raamatus läks Vakula soomuk rikki, sest bensiini oli liialt veega lahjendatud, siis meie Vakula liigub edasi väga sujuvalt. Eilsel jalutuskäigul kuulasin tema seni viimast saadet netiraadiole RTS, kus ta mängis eranditult enda muusikat. Veendusin, et kohe-kohe ilmuv uus materjal on ikka väga-väga hea.

Intervjuu Raul Saaremetsaga

Ajukaja - Laks Rmx

14.02

Lilled, tordid, väike naps, täna oled hällilaps. Hipp-hipp hurraa, sellel puhul kolm pitsi korraga.

Ago - You Make Me Do It

I Would Die 4 U

Helsingi peo aftekas. Tosi hyvä!

Prince - I Would Die 4 U

Think Twice

Käisin suusatamas ja see lugu kiusas. Ma pole küll mingi Daeli, Smirnov ega isegi Mühlegg, aga kui see saksofonikäik mul esimest korda pähe lõi, sattusin just laskumisele ja käisin ikka korralikult põhjuli. Libe oli ka, aga see ei loe. Kepid jäid seekord terveks. Järgmine kord katsun mõne teise loo leida.

The Detroit Experiment - Think Twice



Originaal: Donald Byrd - Think Twice

Seda käiku on muidugi kõik sämplinud: Jazzy Jeffid, Peanut Butter Wolfid, Armand Van Heldenid, Tribe Called Questid ja kes kõik veel. Aga mulle meeldib just see Detroidi kuttide tõmme.

Simple Minds – New Gold Dream (81-82-83-84)

Kunagi hallil ajal, kui elu oli värvitu ja kõle, oli helgeks hetkeks tuimas eksisteerimises välismaal elavate sugulaste abiga saadud kassettmakk. Kas ikka saite aru? Kassettmakk, päris oma kassetmakk! Kuna muusika hankimine on muutunud enamasti failipõhiseks, pean vajalikuks täpsustada, et selles kaadervärgis peitunud jõud muutis oluliselt elu üldpilti, leevendas elamise valu, ja kui sellesse uskusid, siis natuke ravis ka.

Kuna kassetid olid defitsiit, siis leidsid seal oma koha ainult need lood, mis murdsid kõige sügavamatesse südamesoppidesse. Kuigi välismaa raadiojaamad tuksusid nõrgalt läbi sahina ning häid kodumaiseid saateid oli vähe, ei jäänud nendele lintidele millimeetritki vaba ruumi. Vastupidi, ma kuulasin need lindid sõna otseses mõttes ribadeks! Seepeale ütlesin: „ohsavanaraisk“ ja „egas midagi“, poetasin ehk paar pisaratki ja kleepisin katkenud otsad tarmukalt uuesti kokku. Kuni järgmise korrani. Jälle paar pisarat, liimipulk ja rõõmuvärin...

Väljakutsuvat punast REC-nuppu litsudes sattusid kassettidele lood, mis tekitasid tublisti eufooriat ja soojust ning – kuidas ma nüüd ütleksingi? –, panid nii mõnegi asja paika just sellesse kohta, kust see veel puudu oli. Nendest lugudest saaks koostada lausa eraldi õpiku. Seekordne peatükk puudutab aga šoti punti Simple Minds. Teate ju neid endiseid punkareid, kes U2 kiiluvees hakkasid tegema sentimentaalset süntesaatoripoppi (lollakas väljend eksole), üürates tänaseni oma suurimat massilaulu «Don´t You Forget About Me» sellise innuga, nagu püüaks kivist vett välja väänata.

Kuulsin seda pala hiljuti raadiost ja tekkis tahtmine häbitult karjuda: „Aitab küll eitedele kõrvakarjumisest!“, aga selle asemel tuhnisin tolmuses kastis ja tõin päevavalgele kasseti, kuhu olin lindistanud nende viienda stuudioalbumi. Mul on vinüül ka olemas, aga sel hetkel tahtsin kuulata tuhmi kõlaga kassetti. Ja vot see oli kuradimoodi vägev! Tuju läks kohe heaks. Albumi veatu ja reipa nimiloo ning hõllandusliku ja südamliku „Somebody Up There Likes You“ tahaks õrnalt sisse pakkida, et need kuidagi viga ei saaks. Ma olen õnnelik, et mul see album olemas on!

Simple Minds - Somebody Up There Likes You

Simple Minds - New Gold Dream (81-82-83-84)

Laks FMi 7 aastat

Eelmisel nädalal tähistasid Laks FMi sõbrad oma seitsmendat tegutsemisaastat. Klimbimmi käigus valmis ka nelja ja poole tunni pikkune saade, mis oleks samahästi võinud kesta ka seitse tundi. Oma panuse andsid ka Mark Slavin, Kalvik, Emil Gens, Raadz ja Türnpu poiste delegatsioon. Paljon onnea pojat!