Leiunurk

Kuna vahepeal on üsna palju vaba aega olnud, siis olen kasutanud seda ka kõikvõimalike edetabelite läbitöötamiseks. Nii saab palju uut teada, mis aasta jooksul on tähelepanuta jäänud või miskipärast minust mööda läinud.

Näiteks Carlos Ninol on kahtlase nimega uus album "What´s The Science?". Mäletate teda ehk veel Ammoncontacti, Hu Vibrationali või The Life Force Trio päevilt. Mingi imeliku Hollandi leibeli alt see oktoobris ilmus, aga kohati on täitsa hea. Ühe loo produtsent on kuum poiss Flying Lotus. Ei midagi ärasõitvalt head ja novaatorlikku, aga omapärane murtud hiphopi teema, kus futurismiilmingud häirima ei hakka.


Üks veidramaid avastusi oli aga Carl Craigi töötlusplaat Maurice Raveli ja Modest Mussorgski lugudest. Mu meelest on see täitsa märkimisväärne kompakto, sest see annab klassikalisele muusikale täitsa uue ja avarama mõõtme. Täpne ja selge vorm ja eredad värvingud on need, mis ühendavad technot ja klassikalist muusikat.

Norma Jean Bellil on ühe Prantsusmaa leibeli alt ilmunud sinku, kus on KDJ ja Theo Parrishi remiksid. Moodymanni töötlus jätab suht külmaks, aga Theo oma on täitsa okei, kuigi ma ise pole päris nendel rööbastel praegu.



Samas Moodymanni uuest reliisist ei saa vist üle ega ümber. "Hello 2morrow" on täitsa eesrindlik. Peab ära ostma, sest hiljem võib kahetsema hakata.


Viimane Vibratsioon oli äge. Marko Poola mängis kaks tundi diipi haussi. Saadet saad kuulata siit.

Aasta siis oli 2008

1. Fleet Foxes - Fleet Foxes (Bella Union)


2. Juana Molina - Un Dia (Domino)


3. Kissey Asplund - Plethora (R2)


4. High Places - 03/07 - 09/07 (Thrill Jockey)


5. Low Motion Disco - Keep It Slow (Eskimo)


6. Vaiko Eplik ja Eliit - 3: Kosmoseödüsseia (Mortimer Snerd)


7. James Pants - Welcome (Stones Throw)


8. Quiet Village - Silent Movie (!K7)


9. Au- Verbs (Aagoo)


10. Nite Jewel - Good Evening (Gloriette)


11. Koushik - Out My Window (Stones Throw)


12. Glass Candy - Beatbox (Italians Do It Better)


13. Deerhunter - Microcastle (4AD)


14. Vampire Weekend - Vampire Weekend (XL)



15. Santogold - Santogold (Warner)

Tartus on palju teismelisi rebaseid

Break Machine - Street Dance

Ryanile tervisi!

Andrew Thompson - We´re In Business

Julgus tähendab omaette kvaliteeti.

Täis Laks 29.11.2008

Rõõm on teatada, et sellel laupäeval toimub Tatari tänava endises bordell-stripibaaris üritus nimega Täis Laks. Ärge laske end ürituse ja koha nimest heidutada, sest algse koodi järgi peaks asi siiski muusika ümber keerlema. Minu poolt eranditult ilusat muusikat, sest me kõik vajame mingil ajahetkel muinasjutte.

Laksime!

Talverõõmud

See on hea, kui saab sellise tuisuga kodus olla, teed juua, Supreme´i listi arhiivi lugeda ja head meeleolumuusikat kuulata. Tunne on hea ja õdus.

Don Blackman - Holding You, Loving You

See lugu on vana, vana lemmik, mis ikka ja jälle mulle pähe istub.

Ready for the Word - Let Me Love You Down

Pala, mille leidsin Top Billini ühest miksist. Ilus, ilus, ilus!

Ron Rico - Miss A

See lugu on mind täna terve päev kummitanud. Tobetore kõrvahark.

Eelteade

What

Täis Laks @ Love Sex Money

When

Sat Nov 29 - Sun Nov 30

Where

Love Sex Money, Vabaduse Väljak, Tallinn

Created By

Laks Recordings

Description

Andrevski
Egobomber LIVE
Louie Gigolo
Ilmar & Martin

Recommended

Mala - Alicia

Avastusnurk vol 5

Quincy Jonesist on siin juba varem küllalt juttu olnud, aga ma ei väsi kordamast, et see mees oleks minu koostatava superbändi produtsent number üks. Ja mitte ainult sellepärast, et just tema oli kaadritagune niiditõmbaja maailma enimmüüduma albumi (Michael Jackson "Thriller") taga. Kõik, mida Q puudutab, näib muutuvat kullaks. Muide, kui Ühendriikides toimus Bill Clintoni ametisse pühitsemise pidulik kontsert, siis oma osa oli selles ka Jonesil. Ja tõenäosus, et midagi sellist juhtub ka jaanuaris on suhteliselt suur, sest Jones on pärit Chicagost, mis on Barack Obama kodulinn.

Quincy Jones - Summer in the City

See konkreetne lugu pole küll tema omalooming, kuid just Q versioonist on teinud töötlused Massive Attack ("Exchange" - see lugu on nii chill as fuck, kui vähegi olla saab), Nightmares on Wax ("Nights Interlude"), Incognito ja paljud teised. Originaali autoriks on The Lovin´ Spoonful ja see ilmus 1966. aastal.

---------------------------------------------------------------------------------------------------


"Bizarre Ride II the Pharcyde" on neljast lääneranniku räpiväänikust Bootie Brownist, Slimkid3st, Imanist ja Fatlipist koosneva Pharcyde´i kuninglik debüütalbum, mille 1992. aastal andis välja Delicious Vinyl. Robustsed poisid ajasid oma egotsemisega protsent J-Swiftil pea nii sassi, et mees pole siiani kokaiinisõltuvusest lahti saanud. Hoolimata albumi sotsiaalkriitilisest alatoonist (aga mitte kuritegevusest) andsid kutid sellele ka koomilise mõõtme. Näiteks on neil nii mõndagi öelda hermofrodiitide kohta. "Passin´Me By" ei kasuta ainult Jonesi lugu, vaid ka juppe Jimi Hendrixilt, Roy Ayersilt ja teistelt. Nende puhul on oluline see, et nad on for real, mis erinevalt paljudest teistest tähendab ka seda, et nad on head. Kena flirt ju!

Pharcyde - Passin´Me By

Shoegazeri püss

Blur, Verve, Primal Scream, My Bloody Valentine, Sonic Youth, The Jesus and the Mary Jane, The Fall, Pixies... Seda jada jätkates võiks tuua välja sadu kollektiive, kuid ma toon ainult ühe - Revolver. Oma lühikese tegutsemisaja jooksul andsid nad välja paar EPd ning kaks täispikka albumit, millest ühe nimeks sai "Cold Water Flat" ja mida muusikakriitikud eriti ei hellitanud. Peamiselt seetõttu, et nende muusika kõlab liiga sarnaselt Ride´i ja My Bloody Valentine´ga. Või siis vastupidi. Tegelikult ongi see just põhjus, miks nad ennast kehtestada ei suutnud - kõik need kollektiivid olid liiga sarnased. Präänikuga on ju raske meelitada, kui präänikud igal pool vedelevad. Minu meelest korralik madchesteri saund. Ei solguta nagu need tänapäeva britpopi radioheadid ja coldplayd.

Revolver - Cradle Snatch

Plaaditurg

Panen müüki mõned oma plaadid. Kui tunned huvi, võta ühendust jyrgen@kollid.org.


Funk/Soul:

CL Blast - CL Blast LP (Amherst)
Andrae Crouch & His Disciples - I´ll Be Thinking of You LP (Light)
Major Harris - Jealously LP (Atlantic)
The Jimmy Castor Bunch - Maximus Stimulation LP (Atlantic)
Oran ´Juice´ Jones - Curiosity / Here I Go Again (Def Jam) 7"


80ndad ja diskensilaks:

Shannon - Let The Music Play (Emergency)
Ten City - Where Do We Go? (Atlantic) Promo copy
Cabaret Voltaire - Sensoria (Virgin)
Jeanette "Lady" Day - Come Let Me Love You / Sexy, Sexy, Sexy (Unidisc)
Lipps Inc - Rock It (Casablanca)
Tom Tom Club - Suboceana (Sire)
Talking Heads - Blind (Sire)
Level 42 - Level 42 LP (Polydor)
Cameo - Word Up! LP (Mercury)
Michael Jackson - Don´t Stop ´Til You Get Enough / I Can´t Help It (Epic) 7"
Michael Jackson - Off The Wall (Epic) 7"
Rick Astley - Never Gonna Give You Up (RCA) 7"


Hauss:

Various - Abstract Afro Lounge II (Nite Grooves)
Various - Spiritual Life Music (Nuphonic) Promo copy
Kariya - I Can´t Wait / Let Me Love You For Tonight (Sleeping Bag)
Kriss Coleman - Shine (Alleviated)
Dubtribe Sound System - Breeze... (Imperial Dub)
Roy Davis Jr. - Someday / Electric Soul (Peacefrog)
Justin David - Geeks ´N´ Freaks EP (Ugly Music)
Ten City - Fantasy (Columbia) Promo copy


Veidrused:

Clusterfunk - Inside (Funki Porcini & Blapps! Mixes) (Ninja Tune)
Nils Petter Molvaer - Khmer (Remixes) (ECM)
Barry Manilow - Tryin´ To Get The Feeling LP (Arista)
Tha Mexakinz - Extraseason / Cok Bak Da Hamma! (Mad Sounds)
Happy Mondays - Freaky Dancin´ (Factory)

Kapist välja

Täna hommikul hämmastas mind kaks asja. Esiteks lugesin ma ühte kirja, milles mittekarskusühing Asotsiaalministeerium teatas, et ta püstitas "karskete hala, globalistide möla, naisõiguslaste ila ja harimatute mula" kannatama pidanud joodikutele ausamba. See ausammas peaks asuma kuskil Võru-Põlva maantee 16. kilomeetril ning olema avatud kõigile palveränduritele. Väike vihje sellele kirjale:

"See ausammas on kõigile, kelle hinge ja vaba loomust piiravad naised, ülemused ja muud sotsiaalsed ilmingud, kuid kes raskuste kiuste kannavad püha parmluse aateid."

Kuna eelmisel õhtul sai pisut napsu võetud, hakkasin ma seda lugedes esmalt mõtlema sellele, kas ma olen ikka täiesti kaine. Teiseks häälestas see kiri mind kogu päevaks veidrale lainele, mis mõjutas ka mu muusikavalikut.

Naerge nüüd, kui soovite, aga ma avastasin, et mulle meeldib üks dubstepi (sotsiaalne ilming eks) lugu. Ilmselt on nii, et selline nostalgiline reiviklassika läbi pehme (!) dubstepi prisma võibki olla minu teema.
Luubi all on legendaarse Lennie De Ice´i 1991. aastal ilmunud protojungle´i kõrvahark "We Are IE". Võrreldes Lennie De Ice`i originaalversiooniga on Caspa ehk Chris Merveri ja Rusko ehk Gary McCanni töötlus minu kõrvale märksa sõbralikum. Minu õnneks pole Dub Police´i kutid selle loo puhul ka dubstepile omase käekirjaga üle pingutatud ja seetõttu ei maksa kolistamist peljata.
Internetis selle loo tausta avastades sattusin peale ka kirjutisele, mille kohaselt on see esimene dubstepi lugu, milles on jooksma pandud amenile omane breik. Otsustage siis ise, kas olen sooda või mitte.

Lenni De Ice - We Are IE (Caspa & Rusko Mix)

Avastusnurk vol 4

70ndate alguses otsustasid kaheksa Jamaicast ja Guyanast Londonisse kolinud kutti moodustada kosmopoliitse kollektiivi, mille nimeks sai Cymande. Enda sõnutsi viljelesid nad nyah-rocki, mis läbi tõlgendusprisma lastes hajus funkiks, souliks, reggaeks, ehedaks aarändbiiks, jazziks ja Aafrika rütmideks, kuid tervikuna mõjus väga kompaktselt. Minu jaoks on see korralik rastafari disco kuskil õdusas keldris hea dõubi ja sõpradega. Nyahbingi oli tegelikult Jamaica mägedes elavate rastamanide muusika, kui härrad lõkke ümber kogunesid ja trummimänguga elurütmi püüdma hakkasid.

1972. aastal andis Janus records välja nende esimese samanimelise kauamängiva, mille B-poole esimene lugu on üle kümne minuti kestev "Dove". Ma arvan, et see album on üks nendest, mis võiks igal endast lugupidaval melomaanil kodus olla. "Dove´i" kitarrisoolo mängis sisse Patrick Patterson, bassil vastas talle Steve Scipio. Saksofoni (alt), bongode ja ajatu flöödikäigu taga on Mike Rose. Nüüd me jõuamegi tõsiasjani, kes kõik seda flöödikäiku on kasutanud. Nimekiri on aukartustäratav: Cash Crew, EPMD, Fugees ja Wu Tang Clan.

Cymande - Dove

-------------------------------------------------------------------------------------------------


Kui aus olla, siis Fugees jätab mind tervikuna suhteliselt külmaks. Pigem on mulle rohkem kõrvamööda Lauryn Hilli sooloasjad, Wyclef Jean nojah... Miskipärast meenub mulle selle kollektiiviga nõme põhikool, depressiivne teismeliseiga ja vägisi omapäratsevad türdukud. Selline mulje jäi mulle nendest inimestest, kes nende hittidest suures vaimustuses olid. Mind häiris juba ühe selle kollektiivi 12" nimi, mida ma küll täpselt ei mäleta, aga selle idee seisnes hiphopi uuestisünni kuulutamises. Minu jaoks liiga naistekas ja igav. Ma ei tea, kas te olete nüüd ready or not, aga siit tuleb nende pala aastast 1996:

Fugees - The Score (otsige ise pikemat versiooni)

-------------------------------------------------------------------------------------------------

Tegelikult tahtsin ma Cymandi palaga saata oma palavad õnnesoovid makaronipoisile Raimondile tänase sünnipäeva puhul.

Rannatango

Ma sain lõpuks jälile sellele loole, mis on mind juba mitu kuud saatnud, kuid mille esitaja mulle ei meenunud. Ma mõtlesin, et see on Carlos Santana või Joe Cocker või mingi muu lembelaulik ja ega ma palju mööda ei pannudki. See pala, mida Drummie omal ajal Supreme´i pidudel käias on Inglismaa rokiromantiku Chris Rea "On the Beach". Sellise läila ja tömbi visiooniga on ju väga kerge libastuda ja mida lõpupoole, seda vähem haaravamaks see pala muutub, kuid mulle meeldib selle loo nostalgiline väärtus. Ma ei kujuta ette, kuidas tänapäeva teismelised seda "nutust" lugu seedida suudaks, kuid minu hingesügavustes on sellel lool küll oma auväärne koht.

Samas kui te pole nii konservatiivne vana peer, siis on Taani plaadifirma Balearic Biscuits (ka varem siit läbi blogist läbi käinud) ka teie peale mõelnud. 2006. aastal andis BB välja veidi teravama versiooni sellest loost, mis tõmmab kummi rohkem pingule. Remixi autoriks on Tangoterje või Todd Terje või kuidas iganes te soovite seda härrat kutsuda. Mingit uut mõõdet on sellise loo puhul küll raske sisse tuua, kuid see edit pressib jõulisemalt klubiseinte vahelt välja.

Chris Rea - On the Beach

Väike jupp ka Tangoterje versioonist:

Chris Rea - On the Beach (Tangoterje Megamix)

Gängbäng

Kas te mäletate veel Sugarhill Gangi esimest suurt räpihitti "Rappers Delight"? Kindlasti tuleb see lugu teile tuttav ette. Kas te suudate uskuda, et meie lemmik pime laulik Stevie Wonder on teinud samas stiilis pommi? Samas ei kõlagi see nii uskumatult, sest Sugarhill Gangil on nii mõndagi ühist Blondie ja Chiciga. Kuigi siidikäpa tööga miljonäriks ei saa, pidin selle plaadi endale soetama, sest see lugu tõi mu tagasi rööbastele.

Stevie Wonder on selle loo produtsent ja taustvokalist. Samas, kui tal peaks kunagi kitsas käes olema, on tal alati võimalik oma asjad kokku pakkida ja Lõuna-Koreasse sõita, kus ainult nägemispuudega inimesed saavad ametlikult massöörid olla.

Gary Byrd & The G.B. Experience - The Crown

Palju õnne ka! Dagö otsustas laiali minna ja Efterklang tuleb Eestisse.

Screamadelica

Hõumboi Mihklil on täna sünnipäev. Jihaaa! Tervitame teda järgmise looga:

Primal Scream - Come Together

Aasta siis oli 1990.

Avastusnurk vol 3

Kui on palju ideid ja tundeid, mida tahad välja elada ja anda, siis lihtsalt ei jõua kõike. Aga eilne painaja tuli mul täna hommikul suitsu tehes õnneks meelde.


Teate, kes oli Erykah Badu endine mees? Jajah André 3000 Benjamin Atlanta kultusbandest OutKast, mille teine härra oli Antwan BigBoi Patton. Kas teate, miks André ja Erykah lahku läksid? Mina ei tea, aga lugu "Ms. Jackson" räägib just nende suhteprobleemidest ja lahutusest. See pala on OutKasti 2000. aastal ilmunud neljanda superalbumi "Stankonia" pealt, kus funk kohtub souli, popi, elektroonikavidinate, rocki, jazzi, bluesi ja luulega (no okei räpiga ka kui soovite). Ideaalne popalbum ühesõnaga.

OutKast - Ms Jackson
----------------------------------------------------------------------------------------------------------


Nüüd läheme ajas kõvasti tagasi. Aasta siis oli 1977, kui Brothers Johnson andis välja sinku nimega "Strawberry Letter #23". Muide Brothers Johnsoni moodustasidki vennad George (kitarr ja vokal) ja Louis (bass ja vokaal). Selle loo produtsendiks on Michael Jacksoni taevasse tõstnud Quincy Jones. Tuleb tõele au anda ja möönda, et Jones on jumal, sest kõik mida ta puudutab muutub kullaks. Ma ei maininud teda selle teema puhul ka asjata, sest pärast seda, kui perebänd otsustas laiali minna, kutsus Jones Louisi mängima bassi Michael Jacksoni kultusalbumil "Thriller" ilmunud lugudele. George tegi hiljem koostööd Melodroomi suure lemmiku Steve Arringtoniga. Aga see on juba teine teema. Nautige.

Brothers Johnson - Strawberry Letter #23

Lõpetuseks leidke piltidelt kaks erinevust.

Räpilaks rah

Kui teile meeldib murtud biitidega instrumentaalne hiphop (a la J Dilla, Daedelus, Diplo, Flying Lotus, Prefuse 73 ja Ninja Tune´i kutid), Boards of Canada ja Pal Joey rütmikatsetused, siis meeldib teile kindlasti ka Lone, kelle taga peidab end Briti saarte poiss Matt Cutler. Sel aastal ilmus Nottinghami plaadifirma Dealmaker alt tema album "Lemurian", kus on peal ka järgmine pala. Tore vihmapiisa kukkumise muusika, kus sündikäigul on võrgutav toime. Meenub Dwight Trible & The Life Force Trio paari aasta tagune kontsert Lillepaviljonis. Tervislik hiphop ühesõnaga ja kindlasti üks mu selle aasta lemmikplaate. Tunneta souli!

Lone - Lens Flare Lagoon (Ma ei viitsi otsida selle loo täispikka versiooni. Kuulake kogu ta materjal maispeissist üle ja sealt leiate ka selle loo).

Ärge küsige, miks Myspace venekeelne on.

Avastusnurk vol 2

Veidi hilinenult, aga siiski. Toome musta ja liibuva pesu ning kapuutsiga pusad kapist välja ja kiljume täiel häälel. Mäletan, kui ma esimest korda kuulsin väljendit nu-rave, siis mõtlesin et ohhoo Prodigy tegi comebacki. Kartsin, et meelad sireenid on vanadele peerudele jälle hääle sisse puhunud. Kartsin, et selle suhteliselt mitteütleva nime taga peidab end bande, kellel on toss ammu väljas ja kes iga nurga peal üritab nüüd kontserti anda. Aga ei. Mul pole häbi öelda, et mulle meeldib Klaxons. Mitte küll kogu materjal, aga nende kompass on juhatanud mulle kenasti teed.

Jah, mul on nende album "Myths Of The Near Future". Ei saa öelda, et see plaat oleks mu plaadiriiuli puhtaks löönud, aga mõnda aega jäi ta mu masinasse küll pesitsema. Samas mul on jumala poogen niinimetatud nu-rave generatsioonist ja moest. Ma pigem naudin vanakooli hõngu selle juures. Tuletaks ka meelde, et nende debüütalbumi produtsendiks on Simian Mobile Discost tuntud James Ford. Üks mu lemmik präänikuid selle kombo pealt:

Klaxons - It´s Not Over Yet
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Ma nimelt kirjutasin selle uusversiooni jutu enne. Originaalloo kohta ei pea vajalikuks pikemalt kirjutada. Mainigem siis lihtsalt seda, et selle autoriks on Paul Okenfold, aasta siis oli 1995 ning te kindlasti mäletate seda oma koolitansulkadelt:

Grace - Not Over Yet

Sellest loost võiks muidugi oioi kui palju uusversioone veel välja tuua, aga sellel poleks lihtsalt mõtet.

Vabandust!

Häbi on!

Kate Bush - Running up that Hill

Melodroom

Gorilla kutsub tantsule:

Just nii. Tartu linna tantsuõhtu Melodroom saab kahe aastaseks. Samal ajal kui meie koduvabariigi staarid löövad tantsu teleekraanil, trallitavad tantsupõranda tegelikud tähed Genialistide klubis. Tuleta meelde tantsuõpetaja nipid stiilis: "step, kvik kvik, step, kvik kvik ja siizmadeen oma combination!" või "üksakaksakolmakaksaneliakaksa kand, päkk, päkk" ja ära muretse - küll tantsukaart saab kenasti täis.

Ulata gorillale käsi!

Ago Väli + Laksberg + Louie Gigolo + Kaupo

Is this too pop, too white, not electro enough? Whatever.

17. 10. 2008. 22.00
Sissepääs 35 / 75 (enne / pärast südaööd)

Avastusnurk vol 1

Simsalabim! Avastusnurga eesmärk on võtta minevikuloor ammu unustatult paladelt, mis tänapäeval on saanud uue kuue. Avastusnurk toimib seetõttu omamoodi moraalse kompassina, mis laseb aupaistel paista ka lugude originaalautoritele ja juhib tähelepanu tänapäeva muusikahuviliste lühinägelikkusele. Heas mõttes ikka, et silmaring saaks avaram.

Ma ei taha hakata rääkima sellest, et ideed on otsa saanud ja kõik kordub, rahakad produtsendid on muusikatööstuse liiga õhku täis ajanud ja kui jobud üldse kõik on. Eesmärk on lihtsalt juhtida tähelepanu headele lugudele, mis on mind aegade jooksul kuidagi mõjutanud. Need legendaarsed ja vähemtuntud lood teieni tuues olen justkui jehoovatunnistaja laupäeval teie ukse taga, kes räägib jumala kõikehaaravast armastusest.

Esimese valiku pühendan Tartu trummijabassi conoisseurile.

Kuigi Maze`i liikmeteks on kari Philadelphia vanamehi, siis grupi südametunnistuseks on siiski Howard Bewerly. Nende pala "Twilight" on üks ägedamaid electrofunkboogie instrumentaalpalasid, mis kogenematud näpud 80ndatel uutest imemasinatest suutsid välja võluda. Is this too pop, too white, not electro enough?

Maze - Twilight
------------------------------------------------------------------------------------------------
Sõna otseses mõttes kuldsuu Goldie 1995. aastal ilmunud kultusalbum "Timeless" ilmselt pikka juttu ei vaja. Album ajast, kui higiste tantsusaalide junglest oli saamas küsitava väärtusega trummjabass. Võib-olla tasub meelde tuletada, et selle albumi produtsent oli Rob Playford, kes oli plaadifirma Moving Shadow ninamees. Ära ei tasu unustada ka Degot ja Marc Maci 4herost, kes kompaktole samuti oma lihvi andsid. "A Sense of Rage" on pala sellelt legendaarselt albumilt.

Goldie - A Sense of Rage (Sensual VIP Mix)

Ajatu väljapääs kimbatusest

Lonnie Liston Smith on üks mu suuri lemmikuid, kes sündis 1940. aastal Virginia osariigis, Richmondis. Akadeemilise muusikahariduse saanud mees õppis klaverit, tuubat, trompetit ja laulmist, kuid seejärel viis ahvatlev teerada ta New Yorki, kus ta kohtus Miles Davisega, kelle bändiga ta ka koostööd tegema hakkas. Palju on räägitud sellest, et Miles oli maksimalist ja sundis kõiki, kellega ta koos musitseeris, endast viimast välja panema. Liikvel on ka legend, et Miles käskis Lonniel sündi kahe päevaga selgeks õppida, kuigi viimane polnud kunagi varem sellist pilli näppinud. Enamik neist unetutel öödel stuudios tehtud lugudest on jäänud aga avaldamata.

"Expansion" on pala samanimelise albumi pealt, mida võib pidada omamoodi katekismuseks, sest see on muusikaline reveranss jazzfunkile. Räpimehed teavad Lonniet ilmselt Guru Jazzmatazzi kogumike pealt. Ja tema roll acid jazzi arengus on kindlasti hindamatu väärtusega. Jazzfunk katarsis!

Lonnie Liston Smith - Expansions

Tuleviku nauding

James Pants pole lihtne poiss. Ta on pärit Spokanest, kus elavad pikkade sõrmeküüntega inimesed, kes karjatavad koeri. Väidetavalt on selles kolkakülas üürihinnad nii odavad, et isegi James saab muude elamiskulude kõrval endale plaate lubada - uskuge mind see pole odav lõbu (Larry Dunn - Groove Patrol 82 EUR rsk). Oma koduleheküljel kirjutab James ka seda, et ta õppis skrätsimise selgeks legendaarset Steppenwolfi kuulates. Raudpolt, et teate nende kõige kuulsamat lugu "Born to be wild", mis peoruumi seinad alati higikirmega katab. Heas mõttes.

Gary Numani ristipoja leidis taaskord Peanut Butter Wolf, kelle särginööpi end DJ Boothina esitlenud James ühel üritusel keeras. Kas oli põhjuseks illusioonideta elu koorem, mis sundis Jamesi alati riskima või oli see lihtalt juhus, kuid trotsides trööstitut külaelu võttis James ette Cameo, Gary Wilsoni, Silver Appelsi ning viis nad oma kaleidoskoopilise keerisega tulevikku. Kulunud ja kurnatud vanamehed said uue hingamise ja andsid Jamesile nii mõnegi uue vihje, mida viimane meelsasti ka kasutas. "Future delight" on clashilik kosmiline buugi, millel on ärasõitvalt hea sündikoht. 21. sajandi süntpop. Kuulake ja plaksutage kaasa.

James Pants - Future Delight

The Weekend, The Nitelife, The Love Affairs

Tabav pealkiri ourmusicu kuttide uuele miksile! Diibim hauss, disco ja muu kraam, mis meile meeltmööda on ja mille saatel on hea enne peole minekut veini lakkuda. Minu hinnangul on see Mr Kaplani seni parim musakeedis. Mõnus sissejuhatus ka tänaseks Täis Laksu peoks, kus mürtsub uus ja vana üle võlla, üle valli, üle nulli ja üle molli nelineljandikbiit igast maailma nurgast. Lisaks tähistatakse sõber Kaubi süntarit. Palju õnne!

Tahsin öelda ka seda, et dubstep on ikka kole muusika, sest eilsel Tartu peol lõi lausa korgid välja. Aga elu ongi ju üks emolaks!

Tolmune plaat

Terve päeva väristasin, kuid see lugu aitas lõpuks pinged maandada. Õnneks neworderlikud kitarritõmbed aitavad sellises olukorras alati. Loo autoriteks on Londoni kutid Adrian Borland ja Graham Bailey postpunkelektroonika pundist Second Layer. 1981. aastal ilmus neilt kuldaväärt album "World of Rubber", mille vähesed eksemplarid koguvad arvatavasti tolmu poiste lähedasemate sõprade pööningutel.

Ma miskipärast arvan, et minu lemmik "Fixation", on ka nende ainus raadiohitt, kuigi singlina pole seda kunagi välja antud. Paljude jaoks tundub nende trummimasinatega tehtud postpunk ilmselt küüniline, kuid mulle maitseb.

Nende albumit saad kuulata siit.

Karavan liigub edasi

Loodus astub kindlameelselt sügisesse. Sügistuule kõle naer irvitab näkku ja kõrvu ei paita. Eelmisel aastal kuulasin umbes samal ajal ilusat Efterklangi albumit "Parades", mis oli minu jaoks üks aasta parimaid. Ilusad ja lihtsad orkestreeringud, staatiline energia, mis isegi kaheksa minutilise loo kestel ei ilmuta vaibumise märke.

Mõned kriitikud on nimetanud seda popi ja neoklassitsismi uueks abieluks. Olgu kuidas on, aga mulle seostuvad kohe Spiritualized, Panda Bear, Animal Collective, Dungen, Caribou ja Arcade Fire. Ehk pole Efterklang nii kuulajasõbralik, kuid on põhjamaiselt detailirohke. Teadlikumad inimesed armastavad selle kohta öelda, et tegemist on "kõrvaklapimuusikaga". Samas pole nad selle detailirohkuse all jätnud ühtegi otsa lahtiseks, vaid on need sidunud kenasti tervikuks. Veetluse väärtusskaalal saab kollektiiv minu maksimumpunktid.

Taani koosluse loole "Caravan" on nüüd (tegelikult juba kevadel) tehtud ka video. Huvipakkuv on aga selle autor Anders Morgenthaler, kes minu teada peaks olema üks kuulsa wulffmorgenthaleri koomiksiteseeria autor. "Caravan" pole küll kõige parem lugu albumilt, aga video on väärikas.

Muide samad kutid tegid heli sel aastal Eesti kinodeski linastunud lühimängufilmile "Teisel pool", millest võtsid osa nii mitmedki Eesti näitlejad.

Gorilla annab teada

Universaalne muusikaline tantsuõhtu Melodroom tähistab 17. oktoobril oma teist sünnipäeva. Heaolu musooni parimad küljed ja ka puudused toome ilmarahva ette vastavatud Genialistide klubis Tartus. Arveid ei õienda, kuid muusikaõpetaja mustas pesus sobrame küll. Kaasa löövad ka legendaarse tantsutrupi Gorilla ninamees ja tema go-go dancerid, Zviad Gamsahhurdia ning meie suur lemmik Jaan Tätte. Täpsem kultuuripogromm selgub õige pea.

NB! Probleemide vältimiseks palume 17. oktoober oma kalendris punaseks värvida.

Kannatamatutele ka väike muusikaline vihje: Sandra - Maria Magdalena

Laulu tõlge: Sa käisid Kristuse järel, kes meie pärast Neitsist oli sündinud, oh auline Maria Magdaleena, ja pidasid kinni Tema käsusõnadest, seepärast meie nüüd sinu mälestust pühitsedes, saime sinu palvete läbi pattude andeksandmist.

Uus Russelli retrospektiiv

Musafriikide üks lemmikuid - nüüdseks juba legendaarne Charles Arthur Russell - suri AIDSi 1992. aastal, kui ta oli kõigest 40-aastane. Ameerika idüllilisest kolkakülast Oskaloosast pärit absoluutse kuulmisega mees alustas oma muusikalist teekonda akadeemiliste tšelloõpingutega.
Suurema tähelepanu pälvis Russelli avangardne minimaldubdisco aga New Yorgis, kus ta tegi koostööd mitmete kuulsate muusikutega (näiteks Talking Headsi poisid David Byrne ja Jerry Harrisson).

New Yorgi plaadifirma Audika on viimastel aastatel pakkunud huvilistele võimalust avastada Russelli muusika peenemaidki nüansse ja puhunud tolmu rariteetsetelt lindistustelt. Uus "Love is Overtaking Me" ilmub Suurbritannias 27. oktoobril ja päev hiljem Ameerika Ühendriikides. Novembris näeb ilmavalgust ka Matt Wolfi dokumentaalfilm "Wild Combination" (vaata treilerit) Russellist ja tema ajastust.

Minu üks esimesi kogemusi Russelliga oli ilmselt ühest aastate tagusest talvisest Vibratsioonist, kus DJ Drummie mängis tema klassikalist pala "Let´s Go Swimming", mille turuhinda ma teile parem ei ütle. Kuradi kena lapselik ja pilvitu hääl. Mäletan, et kuulasin selle saate kassetilindistuse sõna ostses mõttes ribadeks. Pärast kleepisin kinni.

Ja kui rääkida muusikutest, keda Russelli looming mõjutanud on, siis kuulake kasvõi Rootsi poissi Jens Lekmani.