Musafriikide üks lemmikuid - nüüdseks juba legendaarne Charles Arthur Russell - suri AIDSi 1992. aastal, kui ta oli kõigest 40-aastane. Ameerika idüllilisest kolkakülast Oskaloosast pärit absoluutse kuulmisega mees alustas oma muusikalist teekonda akadeemiliste tšelloõpingutega.
Suurema tähelepanu pälvis Russelli avangardne minimaldubdisco aga New Yorgis, kus ta tegi koostööd mitmete kuulsate muusikutega (näiteks Talking Headsi poisid David Byrne ja Jerry Harrisson).
New Yorgi plaadifirma Audika on viimastel aastatel pakkunud huvilistele võimalust avastada Russelli muusika peenemaidki nüansse ja puhunud tolmu rariteetsetelt lindistustelt. Uus "Love is Overtaking Me" ilmub Suurbritannias 27. oktoobril ja päev hiljem Ameerika Ühendriikides. Novembris näeb ilmavalgust ka Matt Wolfi dokumentaalfilm "Wild Combination" (vaata treilerit) Russellist ja tema ajastust.
Minu üks esimesi kogemusi Russelliga oli ilmselt ühest aastate tagusest talvisest Vibratsioonist, kus DJ Drummie mängis tema klassikalist pala "Let´s Go Swimming", mille turuhinda ma teile parem ei ütle. Kuradi kena lapselik ja pilvitu hääl. Mäletan, et kuulasin selle saate kassetilindistuse sõna ostses mõttes ribadeks. Pärast kleepisin kinni.
Ja kui rääkida muusikutest, keda Russelli looming mõjutanud on, siis kuulake kasvõi Rootsi poissi Jens Lekmani.
No comments:
Post a Comment