Veidi hilinenult, aga siiski. Toome musta ja liibuva pesu ning kapuutsiga pusad kapist välja ja kiljume täiel häälel. Mäletan, kui ma esimest korda kuulsin väljendit nu-rave, siis mõtlesin et ohhoo Prodigy tegi comebacki. Kartsin, et meelad sireenid on vanadele peerudele jälle hääle sisse puhunud. Kartsin, et selle suhteliselt mitteütleva nime taga peidab end bande, kellel on toss ammu väljas ja kes iga nurga peal üritab nüüd kontserti anda. Aga ei. Mul pole häbi öelda, et mulle meeldib Klaxons. Mitte küll kogu materjal, aga nende kompass on juhatanud mulle kenasti teed.
Jah, mul on nende album "Myths Of The Near Future". Ei saa öelda, et see plaat oleks mu plaadiriiuli puhtaks löönud, aga mõnda aega jäi ta mu masinasse küll pesitsema. Samas mul on jumala poogen niinimetatud nu-rave generatsioonist ja moest. Ma pigem naudin vanakooli hõngu selle juures. Tuletaks ka meelde, et nende debüütalbumi produtsendiks on Simian Mobile Discost tuntud James Ford. Üks mu lemmik präänikuid selle kombo pealt:
Klaxons - It´s Not Over Yet
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Ma nimelt kirjutasin selle uusversiooni jutu enne. Originaalloo kohta ei pea vajalikuks pikemalt kirjutada. Mainigem siis lihtsalt seda, et selle autoriks on Paul Okenfold, aasta siis oli 1995 ning te kindlasti mäletate seda oma koolitansulkadelt:
Grace - Not Over Yet
Sellest loost võiks muidugi oioi kui palju uusversioone veel välja tuua, aga sellel poleks lihtsalt mõtet.
No comments:
Post a Comment