Plaadifirma Lotus Land esimene kauamängiv ei ole tegelikkuses üldse uus. 1978. aastal Sly Stone´i kodustuudios lindistatud lugudest on varem ilmavalgust näinud vaid üks - "Accept the Truth". Seda seitsmetollist pressis Darwin´s Theory Records samal aastal välja vaid 200. Lindistused aga säilisid ja need sattusid Lotus Landi tüüpide kätte, kes nendele uue hindamise andsid. Vähemalt kaks eksemplari pooletuhandelisest tiraažist on nüüd ka Eestis.
Maailma puust põrand juba valutas; õigupoolest tundus see oigavat, raksuvat ja valmistuvat järele andma. Katsin kõrvad kätega. Oli kurb ja nukker, et meie lemmikpaigast on saanud tühi, kõle ja emotsioonitu ruum, mida isegi mineviku võnked elus ei hoia. Mu peas olid tol hetkel vastakad tunded, kuid peagi mõistsin, et see on inertsist tekitatud mõttelaad ja seda liimi, mis inimesi seltskonnaks liitis enam lihtsalt pole.
Olen päev otsa head veini joonud, homseks pseudo-džässkaareks plaate valinud ja mõnust niuksunud. Ma vahest näen seda unes, mistõttu kardan, et ka tänane on tühipaljas illusioon minu peas. Aga kui Gil Scott-Heron on mu peas juba üheksa selget ringi läbinud ja ma olen pidanud plaadil teise poole panemiseks teki alt välja ronima, siis ilmselt on kõik reaalne. Good! Briges on super album indeed. Paneb unistama ja on soe. Mulle vana Heron meeldib ikka rohkem, kui see tume spoken wordi maailmavalu viimasel albumil, kuigi paeluvalt kaebleb see vanglas istunud vanamehenäss nüüd ka. Aga esimesel on suurem jõud, uus kõlbab intelligentsele reisisaatjatele linna vahel kruiisimiseks.
Homme (laupäeval) mängime Kaupoga plaate Kinomajas. Üles astub hunnik bände: Plixid, Iiris, Malcolm Lincoln, QueeNNaive, Tallinn Daggers, Kinkymint, Avalon Sutra ning posu djsid: Tõnis Savi ja Martin Voltri, Hendrik Tammjärv ja Tõnis Hiiesalu, Mihkel Masso ja Indrek Migur, Ott Kelpman ja Aleksander Kelpman. Täna (reede) õhtul EKKMis tinistab midisünti ja vaatab helendavat kuvarit kolmas Türnpu poiss Ago Väli.
Käisin koosolekul. Kuidas võivad inimesed rääkida lihtsalt seetõttu, et neile meeldib oma hääle kõla, ega mõelda mitte kunagi inimeste peale, kes nende ümber on? See kõik on hämar, mõttetu ja paljas õhk. Pärast kuulasin üht oma viimaste nädalate lemmikmiksi, mille autoriks on plaadifirma People Potential Unlimitedi vedur ja südametunnistus Tom Noble. Olen tema maitse suur austaja ning viimasel kahel nädalal tema miksidest jõudu ammutanud, kuid tema mängitud plaate on pea võimatu leida või maksavad need 200+ dollarit. Aga need on lood, mis on mõjutanud ja kujundanud tänapäeva muusikat ning mille kõla (future funk, ayee) poole paljud artistid praegu püüdlevad. Uskuge mind, mul hakkas seda kuulates taas parem.
