Üks korrapäratu juuksepahmakaga kutt istus täna bussis minust paar reavahet ettepoole ja jõi bensiini. "Hallo, kas te näete mind? Alle-aa!" Ei mingit vastust. Tegelikult ta ei küsinud seda. Teda ei pandud tähele, temaga ei soovitud suhelda, teda ei soovitud näha. Kas bensiin tegi ta nähtamatuks? Või on ühiskond pime? Kutt vaikis, võttis veel ühe klõmmi ning lahkus bussist. Lasnamäe ei ole õnnistatud keskkond igaühele, kuigi siia kerkivad imeväel kirikud, kurejalgadel nõiamajad, parklad ja Maximad. Eile lubas bussis mu taga istunud proua (pean vajalikuks mainida, et ta oli suur kui härg, läikivate lillade küüntega ja käis oma sõbrannale tohutut närvidele) kogu maailma süldi ära süüa. Enda sõnul vintsutab ta isevalmistatud sülti nii hommikuks, lõunaks kui ka õhtusöögiks. Vahel tõuseb isegi öösel kell 4 üles, et kõht täis süüa. Pits viina käib loomulikult asja juurde, seda enam et üksik naisterahvas. Ma arvan, et ta viib selle rituaali läbi innu ja armastusega. Kui kellelegi ei meeldi, on see nende enda asi. Reedel kesklinna sõites kohtasin keset autoteed suvalt kakerdanud 55-aastast purjus meremeest Dimitrit. Tema jörinast sain aru nii palju, et ta sündis Murmanskis, naised elavad tal Norras, Moskvas ja Läänermere teel. Ta kutsus mind enda poole sinist kala sööma, viina ja õlut jooma ning tahtis, et ma tema tütrega abielluks. Keeldusin viisakalt, kuid lubasin temaga ühe bussivahe sõita. Ta arvas, et ma olen soomlane... Miks? Ma ei tea. Mis põhjusel ma seda kirjutan? Aga miks mitte?Meenusid Davlenie Zizni, Gorõ Lana, Big Art Posse. Ju siis oli vaja ja oli õige hetk. See wannabe-kramplik tüng, gängipaatos, üli pauer, kiired autod, lollid mendid teema on ära tüüdanud. Tumemeelsus võib kohati aga väga plastiline ja avar olla. Isegi kui see kuhugi ei vii. Viimased emotsioonid olid sellised:
1 comment:
mulle meeldib su jutt. hea kohakirjeldus läbi inimeste, nende tegemiste, protsesside ja nähtuste. võin ma selle homme koolis esimesele kursusele ette lugeda ?
Post a Comment