No ei ole munad puust ja tagumik rauast. Keegi soovitas vaseliini jalgevahele hõõruda. Aga eks see ole teada värk, et ratas üks munalõhkuja on. Kaberneeme-Tallinn liinil kulus väljahigistatud vedelikukoguse kompenseerimiseks neli liitrit vett, pea on siiani kuumalaine virvendusest segi. Robotaanika oli nagu vaataks televiisorist mingit loodussaadet, et kui kaugele inimesed võivad minna. Kuidagi kinni ja morbiidne oli see teema, samas maailm on avatud. Polnud minu teema ka muidugi, sest ma eelistan ülima mõnuga vaikselt õiges rütmis kulgeda. Okay, Fiskars on jätkuvalt mu lemmikuid. See viimane miks passib eriti hästi tänasesse päeva. Totaalinen relaksaatio.
No comments:
Post a Comment