Jazzimaskullidele

Olen päev otsa head veini joonud, homseks pseudo-džässkaareks plaate valinud ja mõnust niuksunud. Ma vahest näen seda unes, mistõttu kardan, et ka tänane on tühipaljas illusioon minu peas. Aga kui Gil Scott-Heron on mu peas juba üheksa selget ringi läbinud ja ma olen pidanud plaadil teise poole panemiseks teki alt välja ronima, siis ilmselt on kõik reaalne. Good! Briges on super album indeed. Paneb unistama ja on soe. Mulle vana Heron meeldib ikka rohkem, kui see tume spoken wordi maailmavalu viimasel albumil, kuigi paeluvalt kaebleb see vanglas istunud vanamehenäss nüüd ka. Aga esimesel on suurem jõud, uus kõlbab intelligentsele reisisaatjatele linna vahel kruiisimiseks.

Gil Scott-Heron & Brian Jackson - Racetrack In France