11/22/2009

Ma mäletan, ma tunnen uhkust

Kui mällu taotud tühjadest metafooridest, etteantud vastustest, kahtlastest strateegiatest, kitši inkvisitsioonist, Tallinna võimutäiusest ja totaalsest riigist on küllalt, siis kuulake seda lugu...

Lone - Sharpest View of the Sun



... ja tõuskem barrikaadidele. Meie, kilekotiinimesed, nõuame et Selveri, Maxima, Rimi, Säästumarketi ja muud vahvad kilemonstrumid meie trööstitut argipäeva ka edaspidi rõõmustaksid. Kilekott, see on meie staatusesümbol! Meie vanemad maksid selle eest nelja pätsi leiva hinna, et me saaksime nendega teatris ja klassiõhtul käia, rääkimata niisama linnas patseerimisest. Kilekott on justkui midagi enesestmõistetavat, kuid meie mäletame, kuidas neid kleeplindi või plaastriga parandati või selle pragusid kuuma triikrauaga kinni sulatati. See arusaam aitab meil mäletada ning ka mõista...

ja nüüd kuulake veel Lone asju. Ta läheb aina paremaks.

No comments: