Tuleviku nauding

James Pants pole lihtne poiss. Ta on pärit Spokanest, kus elavad pikkade sõrmeküüntega inimesed, kes karjatavad koeri. Väidetavalt on selles kolkakülas üürihinnad nii odavad, et isegi James saab muude elamiskulude kõrval endale plaate lubada - uskuge mind see pole odav lõbu (Larry Dunn - Groove Patrol 82 EUR rsk). Oma koduleheküljel kirjutab James ka seda, et ta õppis skrätsimise selgeks legendaarset Steppenwolfi kuulates. Raudpolt, et teate nende kõige kuulsamat lugu "Born to be wild", mis peoruumi seinad alati higikirmega katab. Heas mõttes.

Gary Numani ristipoja leidis taaskord Peanut Butter Wolf, kelle särginööpi end DJ Boothina esitlenud James ühel üritusel keeras. Kas oli põhjuseks illusioonideta elu koorem, mis sundis Jamesi alati riskima või oli see lihtalt juhus, kuid trotsides trööstitut külaelu võttis James ette Cameo, Gary Wilsoni, Silver Appelsi ning viis nad oma kaleidoskoopilise keerisega tulevikku. Kulunud ja kurnatud vanamehed said uue hingamise ja andsid Jamesile nii mõnegi uue vihje, mida viimane meelsasti ka kasutas. "Future delight" on clashilik kosmiline buugi, millel on ärasõitvalt hea sündikoht. 21. sajandi süntpop. Kuulake ja plaksutage kaasa.

James Pants - Future Delight

The Weekend, The Nitelife, The Love Affairs

Tabav pealkiri ourmusicu kuttide uuele miksile! Diibim hauss, disco ja muu kraam, mis meile meeltmööda on ja mille saatel on hea enne peole minekut veini lakkuda. Minu hinnangul on see Mr Kaplani seni parim musakeedis. Mõnus sissejuhatus ka tänaseks Täis Laksu peoks, kus mürtsub uus ja vana üle võlla, üle valli, üle nulli ja üle molli nelineljandikbiit igast maailma nurgast. Lisaks tähistatakse sõber Kaubi süntarit. Palju õnne!

Tahsin öelda ka seda, et dubstep on ikka kole muusika, sest eilsel Tartu peol lõi lausa korgid välja. Aga elu ongi ju üks emolaks!

Tolmune plaat

Terve päeva väristasin, kuid see lugu aitas lõpuks pinged maandada. Õnneks neworderlikud kitarritõmbed aitavad sellises olukorras alati. Loo autoriteks on Londoni kutid Adrian Borland ja Graham Bailey postpunkelektroonika pundist Second Layer. 1981. aastal ilmus neilt kuldaväärt album "World of Rubber", mille vähesed eksemplarid koguvad arvatavasti tolmu poiste lähedasemate sõprade pööningutel.

Ma miskipärast arvan, et minu lemmik "Fixation", on ka nende ainus raadiohitt, kuigi singlina pole seda kunagi välja antud. Paljude jaoks tundub nende trummimasinatega tehtud postpunk ilmselt küüniline, kuid mulle maitseb.

Nende albumit saad kuulata siit.

Karavan liigub edasi

Loodus astub kindlameelselt sügisesse. Sügistuule kõle naer irvitab näkku ja kõrvu ei paita. Eelmisel aastal kuulasin umbes samal ajal ilusat Efterklangi albumit "Parades", mis oli minu jaoks üks aasta parimaid. Ilusad ja lihtsad orkestreeringud, staatiline energia, mis isegi kaheksa minutilise loo kestel ei ilmuta vaibumise märke.

Mõned kriitikud on nimetanud seda popi ja neoklassitsismi uueks abieluks. Olgu kuidas on, aga mulle seostuvad kohe Spiritualized, Panda Bear, Animal Collective, Dungen, Caribou ja Arcade Fire. Ehk pole Efterklang nii kuulajasõbralik, kuid on põhjamaiselt detailirohke. Teadlikumad inimesed armastavad selle kohta öelda, et tegemist on "kõrvaklapimuusikaga". Samas pole nad selle detailirohkuse all jätnud ühtegi otsa lahtiseks, vaid on need sidunud kenasti tervikuks. Veetluse väärtusskaalal saab kollektiiv minu maksimumpunktid.

Taani koosluse loole "Caravan" on nüüd (tegelikult juba kevadel) tehtud ka video. Huvipakkuv on aga selle autor Anders Morgenthaler, kes minu teada peaks olema üks kuulsa wulffmorgenthaleri koomiksiteseeria autor. "Caravan" pole küll kõige parem lugu albumilt, aga video on väärikas.

Muide samad kutid tegid heli sel aastal Eesti kinodeski linastunud lühimängufilmile "Teisel pool", millest võtsid osa nii mitmedki Eesti näitlejad.

Gorilla annab teada

Universaalne muusikaline tantsuõhtu Melodroom tähistab 17. oktoobril oma teist sünnipäeva. Heaolu musooni parimad küljed ja ka puudused toome ilmarahva ette vastavatud Genialistide klubis Tartus. Arveid ei õienda, kuid muusikaõpetaja mustas pesus sobrame küll. Kaasa löövad ka legendaarse tantsutrupi Gorilla ninamees ja tema go-go dancerid, Zviad Gamsahhurdia ning meie suur lemmik Jaan Tätte. Täpsem kultuuripogromm selgub õige pea.

NB! Probleemide vältimiseks palume 17. oktoober oma kalendris punaseks värvida.

Kannatamatutele ka väike muusikaline vihje: Sandra - Maria Magdalena

Laulu tõlge: Sa käisid Kristuse järel, kes meie pärast Neitsist oli sündinud, oh auline Maria Magdaleena, ja pidasid kinni Tema käsusõnadest, seepärast meie nüüd sinu mälestust pühitsedes, saime sinu palvete läbi pattude andeksandmist.

Uus Russelli retrospektiiv

Musafriikide üks lemmikuid - nüüdseks juba legendaarne Charles Arthur Russell - suri AIDSi 1992. aastal, kui ta oli kõigest 40-aastane. Ameerika idüllilisest kolkakülast Oskaloosast pärit absoluutse kuulmisega mees alustas oma muusikalist teekonda akadeemiliste tšelloõpingutega.
Suurema tähelepanu pälvis Russelli avangardne minimaldubdisco aga New Yorgis, kus ta tegi koostööd mitmete kuulsate muusikutega (näiteks Talking Headsi poisid David Byrne ja Jerry Harrisson).

New Yorgi plaadifirma Audika on viimastel aastatel pakkunud huvilistele võimalust avastada Russelli muusika peenemaidki nüansse ja puhunud tolmu rariteetsetelt lindistustelt. Uus "Love is Overtaking Me" ilmub Suurbritannias 27. oktoobril ja päev hiljem Ameerika Ühendriikides. Novembris näeb ilmavalgust ka Matt Wolfi dokumentaalfilm "Wild Combination" (vaata treilerit) Russellist ja tema ajastust.

Minu üks esimesi kogemusi Russelliga oli ilmselt ühest aastate tagusest talvisest Vibratsioonist, kus DJ Drummie mängis tema klassikalist pala "Let´s Go Swimming", mille turuhinda ma teile parem ei ütle. Kuradi kena lapselik ja pilvitu hääl. Mäletan, et kuulasin selle saate kassetilindistuse sõna ostses mõttes ribadeks. Pärast kleepisin kinni.

Ja kui rääkida muusikutest, keda Russelli looming mõjutanud on, siis kuulake kasvõi Rootsi poissi Jens Lekmani.