Täna õhtul klubis Maailm

Täna õhtul (22.02) mängivad klubis Maailm peomuusikat, söömismuusikat, joomismuusikat ja muidu toredat muusikat kaks härrasmeest Ago & Jürgen, isa ja poeg kargelt kodumaalt. Neile ulatab oma sõbraliku abikäe Kaupo, kes on küll Petserist, aga karta teda pole vaja. Minimali ja dubstepi ei tule! Kui ei meeldi, ära tule.
Alustame kümne paiku. Minu poolt naiste tanstumussi, raju folki, südasuve diip haussi, unustuste disco discot, rocki, bocki ja muidu meeleolumussi.
Sissepääs on tasuta.

Kaleidoskoop / Melodroom

Lipp lipi peal, lapp lapi peal, tipp täpi peal, kaleidoskoop melodroomi peal.

Sellel laupäeval katsuvad Rakvere uisumeistrite ja Suure-Jaani seinavõõpajate kõrval rammu ka Tartu moosekandid rühmast Melodroom ning Tallinna härrasmeesteklubi auliikmed seltsist Kaleidoskoop. Vabariigi parima meelelahutaja väljaselgitamiseks on kavas suuremahuline muusikaliste teadmiste kontroll. Auhinnaks rändkarikas, mille annab üle liikumise Hea Muusika Nimel president Heli Kultuur isiklikult. Õhtusel tantsupeol on võimalus nautida kuldaväärt ja stiilipiiranguteta muusikat nii siit kui sealt. „Olen täiesti kindel, et hea muusika teeb inimese paremaks,“ ütles Kultuur ja avaldas lootust, et soodsate tingimuste korral on kõigil soovijatel võimalus oma organismi turgutada.

Drummie + Orav + Kaupo + Jürgen

23. veebruaril kell 21.00 Genialistide klubis

Pilet: 50 / 75 (enne / pärast südaööd)

Ägedus on meie kätes!

Kes ei teaks Chrissie Shrimptonit?

Seoses sellega, et ma sain täna postist Rolling Stonesi sinku, tekkis soov siia üks uus viidik lisada. Lemmik selle kerguse pärast, mis kõike hõlmab, kõigest läbi tungib ja kõike ümbritseb. Aint it the truth babe? Kui päris aus olla, siis see lugu jõudis minu teadvusesse tagasi tänu Martinile, kes aasta tagasi mökkis mängis ühe laheda nimega Taani plaadifirma Balearic Biscuits bootlegi, mille peal oli „Under my thumbi“ remix. Miskipärast on see lugu teenimatult vähe minu tähelepanu pälvinud, kuigi vääriks seda kuhjaga. Seksuaalne alatoon ja mässumeelsus muudavad selle Mick Jaggeri ja Keith Richardsi loo salapärasemaks. Okei, jätame selle nüri ja järjekindlalt laialivalguva jutu.

Esimest korda ilmus see lugu 1966. aastal välja antud albumil „Aftermath“ ja põhjustas teatud ringkondades, eriti feministide hulgas teravat vastumeelsust. RS-i puhul on lahe see, et mõned härrased, prouased ja muidu pudulojused on võtnud nõuks iga väiksemagi fakti rollingute kohta kirja panna. Nii võib küberahiivist lugeda isegi seda, kuidas kutid kaks nädalat tagasi korralikult pidu panid ja mida nad eelmisel õhtul jõid. Need omamoodi kaagebeshnikud (kes iga nende peeretusegi kirja panevad) väidavad, et Jaggerit inspireeris selle loo puhul modell nimega Chrissie Shrimpton. Seda sama juttu jahus mulle ka Tiigi tänava kõiketeadja, aga keda kurat huvitab Chrissie Shrimpton? Mina tõmban selle loo peale ennast kerra ja löön nurru.

The Rolling Stones - Under My Thumb (http://www.youtube.com/watch?v=MbZX27CjlRk)

Uhuru

Saksofoonik Gary Bartz on viimasel ajal kuulatud lindistuste playlistide sage külaline. Päris "The world is a ghetto" masti mees ta muidugi pole. Ma pean silmas seda, et see lugu on pea iga endast lugupidava diip hausi mehe miksis. On see siis War või George Bensoni versioon sellest või koguni David Moralese, Frankie Knucklesi või mõne muu dj edit antud loost. Vahet pole. Näiteks Detroit Soul Project on oma linnale truu ja laulab loomulikult sellest, et Detroit on geto. Aga see on teine teema.
Gary Bartzil on kodus Grammy. Kurat teab, mille eest. Ta on teinud koostööd ka Miles Davisega. Tore on. Ta meeldib isegi hea maitsega hiphopi meestele. Veel parem.
Siin on üks killuke tema loomingust, mis mulle meeldis. Lugu albumi pealt, mille nimeks Harlem Bush Music - Uhuru. Ilmunud Milestone Recordsi alt 1971. aastal.

Gary Bartz NTU Troop - Celestial Blues (http://www.youtube.com/watch?v=62qPgek-QgU)

Taevalik blues tõepoolest, palju parem kui vaeslapse oma. Saksofon on äge, aga mulle meeldis selle loo vokalist Andy Bey. Enesekindel ilu, just selline nagu mulle meeldib.

John Mausil õnnestub täita tühjus tõelise eluga

Maailmas on nii palju napakaid. Nad lähevad imelikuks, et elus vastu pidada. /.../ Pole tõsi, et kõik on napakad. On ka idioote - idioodid, hullud, seksmaniakid, vaimuhaiged, lollid, poliitikud, sportlased ja debiilikud. On ka ükskõikseid inimesi. Nendest on kahju. Napakaks saadakse, et elus vastu pidada. On neid, kes ei pea vastu. (Jonas Gardell "Preeriakoerad")

John Maus on üks neid napakaid, kes mu eelmise aasta päästis ja julgelt mu meeleolu lõhkus. Heas mõttes. Rabav ja vallutav, lihtne ja ulmeliselt hõõgav. Ehe näide sellest, et inimene on võimeline harjuma ka nonsensiga, kui ta ainult suudab vastuvõtlik olla. Viirastusliku jampsi ja kakofoonia maailmameister. Ilma igasuguse dopinguta muide.
Postin siia ühe tema tuntuima pärli, kuigi ise eelistaksin selle asemel pigem palasid "Heaven is real", "Rights for gays", huh kurat "It takes time" on ka liiga hea. Jään siinkohal kaotajaks ja ei viita ühelegi loole, vaid tellin parem plaadi.

PS! Hetkel mängib Gmosi miks "Celestial blues", mis algab Gil Scott-Heroni & Brian Jacksoni looga "Beginnings (The First Minute Of A New Day)". Playlisti vaadates tundub täitsa kobe, aga kuulan selle homme öösel lõpuni, sest pean homme varahommikul Pärnusse sõitma.

Head ööd!

Paljude pidupäevade mälestuseks

Kõlas biitlite "Norra mets" mingi sümfooniaorkestri nõretavmagusas esituses. Ja meloodia, mida mängiti, tegi mind ärevaks nagu alati. Ei, seda ei saanud varasemaga võrreldagi, see raputas mind rängemalt kui tavaliselt. (Haruki Murakami)

See tsitaat on pärit Jaapani kirjaniku Haruki Murakami raamatust, kus biitlite laulu kuulmine tõi raamatu minategelasele meelde tema esimese armastatu. Hea raamat, julgen soovitada.

On palju selliseid hetki, millele alguses mingit tähelepanu ei pööra, aga hiljem tuleb välja, et mäletad kõiki sellega seonduvaid üksikasju. Alguses on küll raske meenutada, aga peagi suudad pisiasjade abil tervikliku pildi kokku panna. Ja vahest on hea, kui midagi olulist meenub, millele on mõnus tagasi mõelda. Mul on paljud mälestusted seotud kindlate lugudega, mille abil omandavad need märksa intiimsema noodi. Kui mälestustel on komme aja jooksul vaikselt tuhmuda, siis lood jäävad. Ja nüüd uhab üks mu rinnus taas üles-alla. Kõlab sentimentaalse lobana, aga nii see on.
Jõudsin täna tagasi koju. Ostsin pudeli head-paremat ja mõtlesin, et kuulan alustuseks veidi rahulikumat mussi. Jõulud ikkagi. Mis sellest, et need mulle ei meeldi, aga olgu naabritel siis vähemalt hea päev. Laia haardega Manchesteri kuti Jazzchildi (ristinimega Kevin Hughes) miks 80.ndate nädalavahetustest. Küllaltki souline teine ja ebanädalavahetuslikult vähe mürtsu, aga vastiku pühapäeva ärasaatmisel võib isegi kuulata.

Change - Mutual Attraction (http://www.youtube.com/watch?v=IrKoHPljmFg)
Tõi head mälestused tagasi.

Change on pärit 70.ndate lõpust, kui geniaalsel Goody Music Production plaadibossil Guadalupest pärit ärihail Jacques Fred Petrusel ja itaallasel Davide Romanil tuli idee teha köitvat r`n`b-d, aga nad ei osanud kumbki inglise keeles laulda. Järgnes tüüpiline Itaalia maffia lugu. Romani vedas esialgu kohale kamba oma kaasmaalasi ja lasi Petrusel lauljaid otsida. Ja mees leidiski sellised nimed nagu Luther Vandrossi ja Jocelyn Browni. Lüüriline kõrvalpõige: jõulude ajal tuli telekast mingi loll film, mille nimi oli "Stepmother" vms, kus Julia Roberts laulis autos laulu "Ain´t no mountain high enough" ja see on Jocelyn Browni lugu muide. Nii salvestatigi lood Itaalias ja vokaal NY-s ja kellelgi peale Romani ja Petruse polnud õrna aimugi, mis sellest lõpuks välja tuleb. Esimene album "The glow of love" ilmus 1980. aastal ja kuigi mõned ütlesid, et Change kõlab nagu vaese mehe Chic jõudis see Billboardi topi, võitis aasta disco albumi tiitli ja sai seitse Grammiet peale kauba.
"Mutual attraction" on pala nende viimaseks jäänud kuuendalt albumilt "Turn on your radio", mida on palju kritiseeritud. Vandross, Brown ja paljud teised olid selleks ajaks juba ammu jalga lasknud. Albumit kritiseeriti selle vanakooli disco gruuvi pärast, sest selleks ajaks (1985) oli muusika tehniliselt juba meeletult edasi arenenud. Minu meelest on see maitsev plastiline 80.ndate alguse pop. "Mutual Attraction" loo autor on tegelikult Timmy Allen, kes on koostööd teinud ka Britney Spearsi, R. Kelly ja Backstreet Boysiga. Lihtsalt tahtsin mainina.

Aasta siis oli 2007

1. Panda Bear - Person Pitch (Paw Tracks)
2. Efterklang - Parades (Rumraket)
3. Burial - Untrue (Hyperdub)
4. Lcd Soundsystem - Sound Of Silver (DFA)
5. Blonde Redhead - 23 (4AD)
6. Dungen - Tio Bitar (Subliminal Sounds)
7. Jens Lekman - Night Falls Over Kortedala (Service)
8. Shocking Pinks - Shocking Pinks (DFA)
9. Fujiya & Miyagi - Transparent Things (Grönland)
10. Klaxons - Myths Of The Near Future (Polydor)