Mis on ühist Iduvigikul, Martiinil, Vares & Barbarusel ja Spice Mouse´il? Mõndagi! Nemad ja lisaks veel korvitäis – kui suutsin täpselt kokku lugeda, siis tervelt 14 – tuntuid ja senitundmatuid trubaduure on kokku saanud sügise hakul ilmunud kogumikul «Toatuur 2», mille kokkupressijaks on kohalik plaadipesa Õunaviks.
Kogumikplaadi koostanud toimkond koosseisus Villem Valme, Lauri Sommer, Ramo Teder ja Mari Kalkun otsisid viie aasta jooksul, mis jäi kahe «Toatuuri» ilmumise vahele («Toatuur 1» ilmus 2006. aastal), ehedat muusikat, mis eriti välja ei paista, aga on alati kuskil olemas. Nii jõudsid nad salapäraste majakesteni keset aasu ja laasi, kuid ka linnaagulites asuvate pisikeste toauberikeni, mille magamistubadesesse päike alati ei vooga. Aga kui voogab, siis toob see nähtavale õhus hõljuva tolmu kõrval ka mõne üksiku kitarri või koguni terve rikkaliku pillipargi.
Selgus, et tagatubades põlve otsas lugusid nokitsevaid kodulindistajaid polegi nii vähe. Ja paljud, kes plaadil endale sobiva kohakese leidsid, on jäänud ka pärast «Toatuuri» ilmumist salapärasteks laulikuteks, keda saab kohata üksnes plaadi vahendusel. Omamoodi peitusemäng. Ainsaks vihjeks nende kohta on vaid kõigilt plaadi autoritelt saadud isiklikud esemed, millest valmis ka suurepärane plaadiümbrisekujundus. Muusika ilu väärib täielikult oma raami.
Esmakuulamisel meelde jäävad nihked ja kalded, lood, mis on pisut ehk kummastavadki, tasanduvad tasapisi, sulandudes ühte kompilatsiooni hubase ja tuttavliku meeleoluga. Tunne on justkui oleksid kodus pehmel diivanil, sussid varvaste otsas, kodused põlvedeni ulatuvad aluspüksid jalas ja lõmpsad kuumale teele lusikaga mett peale. Ja ootad, kuni muusika su ajukeerde läbistab, ise mõnust oiates. Selline kodukootud võlu ja idüll! Ainult, et seda plaati kuulates on veelgi rahulikum.
Kuigi osa lugusid eraldivõetuna ehk niivõrd ei köidakski, sulavad sisemistelt impulssidelt sarnased lood plaadil kenasti ühte, õigustades seeläbi ka teemapõhist kompileerimispraktikat, mille eesmärgiks on leida neis isemoodi lugudes mingeid sisemisi emotsionaalseid haakumisi ja seoseid.
Nii mõnigi neist artistidest võib läbi töötamata ja tühisena näivast tillukesest, põhjendamatuna näivast ideest teha kaleidoskoobi. Kuulake kasvõi Vares & Barbarust, kelle lugu «JFP tapeti tema UFO-huvi tõttu» räägib sellest, kuidas autor luges hommikul Elu24st uudist selle kohta, miks John Kennedy tapeti. Neid momente ja lugusid on küllaga, aga ega kõike tohi välja rääkida.
No comments:
Post a Comment