Jalutasin Moskva puiesteel. See asub muide Lasnamäel. Mõtlesin sellest, et miski selles linnas on justkui tasakaalust väljas. Pool sellest ihkab olla avatud, teine aga enesesse sulgunud ning need pooled ei haaku teineteisega, pannes inimesi end ebamugavalt tundma. Seetõttu puudub siinsete elanike ja neid ümbritseva keskkonna vahel sidusus. See ei pruugi olla üldse halb, aga keeruline kindlasti.Klappides kuulasin Boogiemonstersi albumit «Riders Of The Storm» ja samal ajal lugesin hoonete seintele aastaid tagasi vigases inglise keeles jäetud sõnumeid: «Rap is sucs», «Musik is my laif». Ehk siis märkmeid sellest, mis kinnitavad, et linnakeskkond on mälu kandja ja sotsialiseerija. Mingi aeg üritati siin ookeani taguseid arhetüüpe vägisi jäljendada (kassikullaketid, getonoorte lõbus jõuramine, turvalised biidid-saundid, isikupärata riimid). Kahju ja igav oli. Ägedaid, mõnusalt muretuid ja aeg-ajalt isegi haaravaid asju oli ikka ka - True Headz, High Five Planet, BAP ja Durnoje Vlijanije.
Bronxist pärit Boogiemonstersist veel nii palju, et pärast esimese albumi ilmumist otsustas kaks selle asutajaliiget pundist lahkuda ja astuda eripäraste tõekspidamiste ja karmide regulatsioonide poolest tuntud seitsmenda päeva adventistide kiriku liikmeks. Neist üks sai isegi pastoriks. Kah ju võimalus.
Boogiemonsters - Honeydips In Gotham
