Selle aasta esimene meeldejääv EP tuleb Ühendriikidest. Taas kord paljukõneldud chillwave glo-fi teema, kuigi ma ise eelistan terminit hilisõhtu puhkemuusika. Kui te olete kalvadose, absindi või mõne muu taolise imejoogi austaja, peaks hüpnagoogiline helilaine teile lõõgastumiseks sobima. Mulle kui suurele kalvadosesõbrale tundub, et taoline muusika ning ujuv siirupjas vokaal suudab kombata nii deliiriumi ja une-eelse seisundi piirialasid, kuid teha ka haakretki unistuslikele Florida paradiisirandadele. Tõenäoliselt on seal sihitult ringi jõlkunud ka Million Young (Mike Diaz), kelle muusika on selle postituse alus. Samas on tema muusika sisu harilikust ilutsevast chill-outist märksa kõikehaaravam - siin on paljude eri stiilide elemente, kihisevaid mullikesi, mida avastada ja endasse imeda. Kummaline muusika - ma olen seda kuulanud nüüdseks juba poolteist aastat, aga pole sellest veel aru saanud. Tundub küll käega katsutav ja silmaga hoomatav, kuid siis kaovad helid vabalangusse ja sa oled oma mõtetega üksi. See on nostalgia, mida pole kunagi olnud, saamata jäänud kallima kaisutus või udune unehägu. Mulle tundub, et kogu selle kaasahaarava absurdi ja kummalise chillwave´i futuhaiguse juures tuleb jälle pöörduda nende küsimuste poole, et miks maalidel on raamid ja raamatu kujundus on nii oluline. Aga võib-olla pole see üldse oluline.Esmalt kaks näidet:
Million Young - Hammock
Million Young - Sunndreamm
ja kui meeldis, siis ka tasuta allalaaditav EP.
1 comment:
kuule, see on ülihea. tänan!
Post a Comment