Enne aasta parimate albumite avalikustamist veel üks pärl lõppevast aastast, mis mu nö ametlikku tabelisse ei mahtunud, kuid Gilles Petersoni aastat kokkuvõtva saatega taas meelde tuli. El Michels Affair. Loomulikult. Brooklyni retrofunk hiphopkollide teine täispikk album Enter the 37th Chamber ehk intrumentaalteekond läbi Wu Tang Clani hittide. Kuidas on võimalik, et Shimmy Shimmy Ya mu kahe kõrva vahele ei jäänud? See lugu peaks valgustama ka kujutlusvõime kõige tumedamaid soppe. Või Cream. Jõhker püss. Igatahes.El Michels Affair - Shimmy Shimmy Ya (vt seda ka)
El Michels Affair - C R E A M (vt seda ka)
Võrratu, kuigi terve album nii reibas siiski pole. Mulle on väga sümpaatne idee sämplipõhine muss nö tagasi keerata, kuid just seda on El Michel Affairi kuttidele kõige rohkem ette heidetud, et nad ei suuda WTC ideed vokaalita edasi anda. Oh hädaja viletsust, aga kuulata tasub.
No comments:
Post a Comment