Täis Laks 29.11.2008

Rõõm on teatada, et sellel laupäeval toimub Tatari tänava endises bordell-stripibaaris üritus nimega Täis Laks. Ärge laske end ürituse ja koha nimest heidutada, sest algse koodi järgi peaks asi siiski muusika ümber keerlema. Minu poolt eranditult ilusat muusikat, sest me kõik vajame mingil ajahetkel muinasjutte.

Laksime!

Talverõõmud

See on hea, kui saab sellise tuisuga kodus olla, teed juua, Supreme´i listi arhiivi lugeda ja head meeleolumuusikat kuulata. Tunne on hea ja õdus.

Don Blackman - Holding You, Loving You

See lugu on vana, vana lemmik, mis ikka ja jälle mulle pähe istub.

Ready for the Word - Let Me Love You Down

Pala, mille leidsin Top Billini ühest miksist. Ilus, ilus, ilus!

Ron Rico - Miss A

See lugu on mind täna terve päev kummitanud. Tobetore kõrvahark.

Eelteade

What

Täis Laks @ Love Sex Money

When

Sat Nov 29 - Sun Nov 30

Where

Love Sex Money, Vabaduse Väljak, Tallinn

Created By

Laks Recordings

Description

Andrevski
Egobomber LIVE
Louie Gigolo
Ilmar & Martin

Recommended

Mala - Alicia

Avastusnurk vol 5

Quincy Jonesist on siin juba varem küllalt juttu olnud, aga ma ei väsi kordamast, et see mees oleks minu koostatava superbändi produtsent number üks. Ja mitte ainult sellepärast, et just tema oli kaadritagune niiditõmbaja maailma enimmüüduma albumi (Michael Jackson "Thriller") taga. Kõik, mida Q puudutab, näib muutuvat kullaks. Muide, kui Ühendriikides toimus Bill Clintoni ametisse pühitsemise pidulik kontsert, siis oma osa oli selles ka Jonesil. Ja tõenäosus, et midagi sellist juhtub ka jaanuaris on suhteliselt suur, sest Jones on pärit Chicagost, mis on Barack Obama kodulinn.

Quincy Jones - Summer in the City

See konkreetne lugu pole küll tema omalooming, kuid just Q versioonist on teinud töötlused Massive Attack ("Exchange" - see lugu on nii chill as fuck, kui vähegi olla saab), Nightmares on Wax ("Nights Interlude"), Incognito ja paljud teised. Originaali autoriks on The Lovin´ Spoonful ja see ilmus 1966. aastal.

---------------------------------------------------------------------------------------------------


"Bizarre Ride II the Pharcyde" on neljast lääneranniku räpiväänikust Bootie Brownist, Slimkid3st, Imanist ja Fatlipist koosneva Pharcyde´i kuninglik debüütalbum, mille 1992. aastal andis välja Delicious Vinyl. Robustsed poisid ajasid oma egotsemisega protsent J-Swiftil pea nii sassi, et mees pole siiani kokaiinisõltuvusest lahti saanud. Hoolimata albumi sotsiaalkriitilisest alatoonist (aga mitte kuritegevusest) andsid kutid sellele ka koomilise mõõtme. Näiteks on neil nii mõndagi öelda hermofrodiitide kohta. "Passin´Me By" ei kasuta ainult Jonesi lugu, vaid ka juppe Jimi Hendrixilt, Roy Ayersilt ja teistelt. Nende puhul on oluline see, et nad on for real, mis erinevalt paljudest teistest tähendab ka seda, et nad on head. Kena flirt ju!

Pharcyde - Passin´Me By

Shoegazeri püss

Blur, Verve, Primal Scream, My Bloody Valentine, Sonic Youth, The Jesus and the Mary Jane, The Fall, Pixies... Seda jada jätkates võiks tuua välja sadu kollektiive, kuid ma toon ainult ühe - Revolver. Oma lühikese tegutsemisaja jooksul andsid nad välja paar EPd ning kaks täispikka albumit, millest ühe nimeks sai "Cold Water Flat" ja mida muusikakriitikud eriti ei hellitanud. Peamiselt seetõttu, et nende muusika kõlab liiga sarnaselt Ride´i ja My Bloody Valentine´ga. Või siis vastupidi. Tegelikult ongi see just põhjus, miks nad ennast kehtestada ei suutnud - kõik need kollektiivid olid liiga sarnased. Präänikuga on ju raske meelitada, kui präänikud igal pool vedelevad. Minu meelest korralik madchesteri saund. Ei solguta nagu need tänapäeva britpopi radioheadid ja coldplayd.

Revolver - Cradle Snatch

Plaaditurg

Panen müüki mõned oma plaadid. Kui tunned huvi, võta ühendust jyrgen@kollid.org.


Funk/Soul:

CL Blast - CL Blast LP (Amherst)
Andrae Crouch & His Disciples - I´ll Be Thinking of You LP (Light)
Major Harris - Jealously LP (Atlantic)
The Jimmy Castor Bunch - Maximus Stimulation LP (Atlantic)
Oran ´Juice´ Jones - Curiosity / Here I Go Again (Def Jam) 7"


80ndad ja diskensilaks:

Shannon - Let The Music Play (Emergency)
Ten City - Where Do We Go? (Atlantic) Promo copy
Cabaret Voltaire - Sensoria (Virgin)
Jeanette "Lady" Day - Come Let Me Love You / Sexy, Sexy, Sexy (Unidisc)
Lipps Inc - Rock It (Casablanca)
Tom Tom Club - Suboceana (Sire)
Talking Heads - Blind (Sire)
Level 42 - Level 42 LP (Polydor)
Cameo - Word Up! LP (Mercury)
Michael Jackson - Don´t Stop ´Til You Get Enough / I Can´t Help It (Epic) 7"
Michael Jackson - Off The Wall (Epic) 7"
Rick Astley - Never Gonna Give You Up (RCA) 7"


Hauss:

Various - Abstract Afro Lounge II (Nite Grooves)
Various - Spiritual Life Music (Nuphonic) Promo copy
Kariya - I Can´t Wait / Let Me Love You For Tonight (Sleeping Bag)
Kriss Coleman - Shine (Alleviated)
Dubtribe Sound System - Breeze... (Imperial Dub)
Roy Davis Jr. - Someday / Electric Soul (Peacefrog)
Justin David - Geeks ´N´ Freaks EP (Ugly Music)
Ten City - Fantasy (Columbia) Promo copy


Veidrused:

Clusterfunk - Inside (Funki Porcini & Blapps! Mixes) (Ninja Tune)
Nils Petter Molvaer - Khmer (Remixes) (ECM)
Barry Manilow - Tryin´ To Get The Feeling LP (Arista)
Tha Mexakinz - Extraseason / Cok Bak Da Hamma! (Mad Sounds)
Happy Mondays - Freaky Dancin´ (Factory)

Kapist välja

Täna hommikul hämmastas mind kaks asja. Esiteks lugesin ma ühte kirja, milles mittekarskusühing Asotsiaalministeerium teatas, et ta püstitas "karskete hala, globalistide möla, naisõiguslaste ila ja harimatute mula" kannatama pidanud joodikutele ausamba. See ausammas peaks asuma kuskil Võru-Põlva maantee 16. kilomeetril ning olema avatud kõigile palveränduritele. Väike vihje sellele kirjale:

"See ausammas on kõigile, kelle hinge ja vaba loomust piiravad naised, ülemused ja muud sotsiaalsed ilmingud, kuid kes raskuste kiuste kannavad püha parmluse aateid."

Kuna eelmisel õhtul sai pisut napsu võetud, hakkasin ma seda lugedes esmalt mõtlema sellele, kas ma olen ikka täiesti kaine. Teiseks häälestas see kiri mind kogu päevaks veidrale lainele, mis mõjutas ka mu muusikavalikut.

Naerge nüüd, kui soovite, aga ma avastasin, et mulle meeldib üks dubstepi (sotsiaalne ilming eks) lugu. Ilmselt on nii, et selline nostalgiline reiviklassika läbi pehme (!) dubstepi prisma võibki olla minu teema.
Luubi all on legendaarse Lennie De Ice´i 1991. aastal ilmunud protojungle´i kõrvahark "We Are IE". Võrreldes Lennie De Ice`i originaalversiooniga on Caspa ehk Chris Merveri ja Rusko ehk Gary McCanni töötlus minu kõrvale märksa sõbralikum. Minu õnneks pole Dub Police´i kutid selle loo puhul ka dubstepile omase käekirjaga üle pingutatud ja seetõttu ei maksa kolistamist peljata.
Internetis selle loo tausta avastades sattusin peale ka kirjutisele, mille kohaselt on see esimene dubstepi lugu, milles on jooksma pandud amenile omane breik. Otsustage siis ise, kas olen sooda või mitte.

Lenni De Ice - We Are IE (Caspa & Rusko Mix)

Avastusnurk vol 4

70ndate alguses otsustasid kaheksa Jamaicast ja Guyanast Londonisse kolinud kutti moodustada kosmopoliitse kollektiivi, mille nimeks sai Cymande. Enda sõnutsi viljelesid nad nyah-rocki, mis läbi tõlgendusprisma lastes hajus funkiks, souliks, reggaeks, ehedaks aarändbiiks, jazziks ja Aafrika rütmideks, kuid tervikuna mõjus väga kompaktselt. Minu jaoks on see korralik rastafari disco kuskil õdusas keldris hea dõubi ja sõpradega. Nyahbingi oli tegelikult Jamaica mägedes elavate rastamanide muusika, kui härrad lõkke ümber kogunesid ja trummimänguga elurütmi püüdma hakkasid.

1972. aastal andis Janus records välja nende esimese samanimelise kauamängiva, mille B-poole esimene lugu on üle kümne minuti kestev "Dove". Ma arvan, et see album on üks nendest, mis võiks igal endast lugupidaval melomaanil kodus olla. "Dove´i" kitarrisoolo mängis sisse Patrick Patterson, bassil vastas talle Steve Scipio. Saksofoni (alt), bongode ja ajatu flöödikäigu taga on Mike Rose. Nüüd me jõuamegi tõsiasjani, kes kõik seda flöödikäiku on kasutanud. Nimekiri on aukartustäratav: Cash Crew, EPMD, Fugees ja Wu Tang Clan.

Cymande - Dove

-------------------------------------------------------------------------------------------------


Kui aus olla, siis Fugees jätab mind tervikuna suhteliselt külmaks. Pigem on mulle rohkem kõrvamööda Lauryn Hilli sooloasjad, Wyclef Jean nojah... Miskipärast meenub mulle selle kollektiiviga nõme põhikool, depressiivne teismeliseiga ja vägisi omapäratsevad türdukud. Selline mulje jäi mulle nendest inimestest, kes nende hittidest suures vaimustuses olid. Mind häiris juba ühe selle kollektiivi 12" nimi, mida ma küll täpselt ei mäleta, aga selle idee seisnes hiphopi uuestisünni kuulutamises. Minu jaoks liiga naistekas ja igav. Ma ei tea, kas te olete nüüd ready or not, aga siit tuleb nende pala aastast 1996:

Fugees - The Score (otsige ise pikemat versiooni)

-------------------------------------------------------------------------------------------------

Tegelikult tahtsin ma Cymandi palaga saata oma palavad õnnesoovid makaronipoisile Raimondile tänase sünnipäeva puhul.